Kuidas on Siseministeeriumi 1.07.2020 kehtima hakanud määrusest mõjutatud relvaeksam ja laskekatse? Mida see endaga kaasa toob? Milliseid relvaeksami nõudeid ning läbiviimise ja soetamisloa ning relvaloa andmise korda on täiendatud? Sellest kõigest artiklis lähemalt.

Relvaeksam ja laskekatse: Ohutus

Kui seni oli relvaeksami seaduslikus korras välja toodud vaid üldsõnaline suunis ohutusele, siis uue muudatusega on selged suunised ka relvaeksami korda sisse toodud.

Relvaeksami ja laskekatse nõuded ning läbiviimise kord ning soetamisloa ja relvaloa andmise kord: Paragrahv 7 täiendus:

.

Laskekatse sooritamisel relva käsitsedes tuleb kinni pidada järgmistest põhinõuetest:

.

1) relvaga käiakse ümber nii, nagu oleks see laetud;

2) relv peab käsitsedes olema suunatud ohutusse suunda;

3) päästev sõrm peab olema sirgelt väljaspool päästikukaitset relvaraamil ja tohib päästikule liikuda üksnes lasu sooritamise ajaks;

4) relvaraua ohutu suund kogu laskekatse ajal on märklehe suund laskesektoris.

.

Relvaeksam ja laskekatse: Nõuded ja sooritamine

.

Relvaeksami nõuded ja läbiviimise kord ning soetamisloa ja relvaloa andmise kord: Paragrahvi 7 lõiked 7 ja 8 sõnastatakse järgmiselt:

(7) Laskekatse püssist sooritatakse püstiasendis, ilma toeta, tabades 25 meetri kauguselt märklehte, mis vastab käesoleva määruse lisas 1 kehtestatule. Laskekatse käigus tehakse kolm lasku, mis peavad tabama märklehe ringe 7–10.

(8) Laskekatse püstolist või revolvrist sooritatakse püstiasendis, ilma toeta, tabades 15 meetri kauguselt märklehte, mis vastab käesoleva määruse lisas 2 kehtestatule. Alla 63,5 millimeetri pikkuse relvarauaga püstolist või revolvrist lastakse märklehte kümne meetri kauguselt. Laskekatse käigus tuleb käskluse peale 15 sekundi jooksul relv laadida ja teha kolm lasku, millest kaks peavad tabama märklehte.

Varasemates määrustes ei olnud laskekatse nii täpselt relvaliikide kaupa väljatoodud. Ka on lisandunud püstoli ja revolvri laskekatse ajaline tärmin – st et laskekatse on ajaliselt piiritletud ja eeldab kindlasti harjumist ja harjutamist. Lisaks on sisse toodud ka võimalus sooritada 1 harjutuslask enne laskekatse algust. See ei lähe relvaeksamil arvesse, kuid annab võimaluse esimene soojendus ära teha. Oluline on ka see, et pärast laskekatse sooritamist peab laskekatse sooritanud isik laetud relva ohutuks tegema.

Eraldi on uue määrusega sätestatud ka liikumispuude ja ajutise liikumisfunktsiooni kõrvalekalde küsimus.

Käesoleva paragrahvi (§ 7) lõikes 7 ja 8 nimetatud nõuet sooritada laskekatse püstiasendis, ilma toeta, ei kohaldata, kui laskekatset sooritaval isikul on pere- või eriarsti väljastatud teatis liikumispuude või ajutise liikumisfunktsiooni kõrvalekalde kohta, mis ei võimalda tal püstiasendis või ilma toeta laskekatset sooritada.

Muudatus on sisse toodud ka Relvaeksami nõuded ja läbiviimise korra ning soetamisloa ja relvaloa andmise korra paragrahvi 8 lõikesse 2, mis sõnastatakse järgmiselt:

(2) Relvaseaduse § 41 lõikes 3¹  sätestatud juhul kontrollitakse relvaluba omava isiku täiendaval laskekatsel, kas eksamineeritav on pädev käsitsema isiku relvaloale märgitud liiki relva. Kui eksamineeritava relvaloale on kantud mitu relvaliiki, sooritatakse täiendav laskekatse vaid ühest relvast, mille liigi valib eksamineeritav. Laskekatse sooritatakse isiklikust relvast, selle puudumisel või juhul, kui isiklikku relva ei ole tehnilisel põhjusel võimalik kasutada, Politsei- ja Piirivalveameti relvast.

See muudatus viitab 2019aastal vastuvõetud seaduse muudatusele, mis tähendas relvaomanikele täiendava laskekatse sooritamist juhul, kui soovitakse relvaluba uuendada. Senise seaduse järgi, pidi relvaomanik sooritama katse igasse relvaliiki kuuluva relvaga. Nüüd sooritatakse täiendav katse vaid ühest relvast eksamineeritava valikul.

Relvaeksam – millal seadused jõustuvad, kuidas käituda?

Selle jaoks on määratletud rakendussätted, mis ütlevad järgmist:

(1) Isik, kes esitas taotluse soetamisloa või relvaloa saamiseks enne 1. juulit 2020. aastal, sooritab käesoleva määruse §-s 7 nimetatud laskekatse käesoleva määruse 1. jaanuaril 2019. aastal jõustunud redaktsiooni järgi.

(2) Isik, kes esitas taotluse soetamisloa või relvaloa saamiseks enne 1. juulit 2020. aastal, võib käesoleva määruse §-s 7 nimetatud laskekatse sooritada käesoleva määruse 1. juulil 2020. aastal jõustunud redaktsiooni järgi, kui ta seda soovib ja Politsei- ja Piirivalveametile enne laskekatsele tulemist sellest teada annab.

(3) Isik, kes esitas taotluse soetamisloa või relvaloa saamiseks enne 1. juulit 2020. aastal, kuid kelle laskekatse ebaõnnestus võib sooritada käesoleva määruse §-s 7 nimetatud laskekatse käesoleva määruse 1. jaanuaril 2019. aastal jõustunud redaktsiooni järgi kuni 31. detsembrini 2020. aastal.

Lühidalt:

Relvaloa või soetamisloa taotlus esitatud enne 1.juulilt 2020:

• Relvaeksam ja laskekatse sooritatakse vana määruse järgi. Välja arvatud juhul, kui taotluse esitaja soovib eksamit sooritada uue määruse järgi – see soov tuleb kooskõlastada PPA’ga.
• Laskekatsel ebaõnnestumise korral on võimalik täiendav laskekatse sooritada vana määruse järgi kuni 31.detsembrini 2020.aastal.

.

Siinkohal tuletame meelde, et kui laskekatse ebaõnnestub, võib seda korrata mitte varem kui viie päeva pärast, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul teooriaeksami sooritamise päevast arvates. Kui laskekatset ei sooritata nimetatud tähtaja jooksul, peab uuesti sooritama ka teooriaeksami.

Kuidas saame aidata?

.

Relvade ja taktikaõppekeskus pakub nii tulevastele kui praegustele relvaomanikele mitmeid koolitusi. Järgime oma koolitustega alati muutuvat seadust ja uusi nõudeid – et kõik oskused ja teadmised oleksid praegu kehtivatele nõuetele vastavad.

Erinevate koolituspakkumistega on võimalik tutvuda siin. Leiad nimistust nii esmaabiandja kui relvaloakoolitused ning ka eraldi praktilisi relvakoolitusi ja täiendava laskeoskuse katse jaoks ülesehitatud koolituse.

Tutvu ka Tondi Lasketiiru laskmispakettidega, mille leiad siit!