Oled võtnud endale sihiks relvaloa taotlemise? Või ootab sind relvaeksami sooritamine juba ees? Oleme sinu jaoks kokku pannud relvaloa taotlemise ABC, et kõik vajalik info ühest kohast võtta oleks. Siit saad ülevaate, mida on vaja teada ja teha enne relvaeksami sooritamist, kuidas on üles ehitatud relvaeksam ning milliste teadmiste ning oskuste olemas olu sinult eeldatakse.

Mida on vaja teha enne relvaeksami sooritamist?

„Relvaluba annab füüsilisele isikule õiguse käidelda soetamisloa alusel soetatud relva ja sellele vastavat laskemoona.“

Enne esmase relvasoetamisloa taotlemist on kindlasti vaja läbida tervisekontroll perearsti juures ning esmaabi koolitus. Pea meeles, et relvaloa taotlemisel esitatud perearsti tõend ei tohi olla vanem kui kolm kuud. Esmaabi koolitus, mille läbid, peab olema vähemalt 16-tunnine. On oluline, et esmaabi koolituse viib läbi tervishoiutöötaja, kes on läbinud esmaabi õpetajate koolituskursuse ning omab sellekohast tunnistus. Koolitaja kvalifikatsiooni saad kontrollida tervishoiutöötajate registrist.
Relvaloa pikendamisel esmaabi koolituse tõendit uuesti esitama ei pea.

Relvaloa taotlemise võimalused

Iseteeninduses

• Relvaloa taotlemiseks sisene iseteenindusse aadressil relvataotlus.politsei.ee.
• Riigilõivu saad tasuda iseteeninduses pangalingi kaudu.
• Laadi taotlusele üles vajalike dokumentide koopiad:
• perearsti poolt väljastatud tervisetõend, mis ei ole vanem kui 3 kuud
• jahitunnistus, kui vajad relva jahipidamiseks
• spordiorganisatsiooni liikmelisust tõendav dokument, kui vajad relva spordialaga tegelemiseks
• kollektsioneerimisluba, kui soovid relva soetada kollektsiooni tarbeks

Relvaloa taotlemine teeninduses

Relvaloa taotlemiseks mine sobivasse teenindusse ja võta kaasa:

• isikut tõendav dokument
• taotlus – võid täita teeninduses kohapeal või võtta kaasa eelnevalt täidetud taotluse
• vajadusel perearsti poolt väljastatud tervisetõend, mis ei ole vanem kui 3 kuud
• Esmasel relvaloa taotlemisel pead sooritama ka relvaeksami ja esitama esmaabi koolituse läbimist kinnitava dokumendi.

Kas teadsid, et…?

Politseiametnik, abipolitseinik, vanglaametnik, tegevväelane ja Kaitseliidu tegevliige ei pea esitama esmaabi koolituse läbimist kinnitava dokumenti.

Kui oled Eesti elamisloaga või Eestis elamisõiguse alusel elav välismaalane ja soovid relvaluba taotleda Eestis, pead esmasel taotlemisel lisaks esitama ka tõlgitud ja apostilliga kinnitatud (kui välisleping ei sätesta teisiti) kodakondsusriigi pädeva asutuse väljastatud õiendi karistatuse kohta.

Ja kas siis saab juba relvaeksamile?

Peaaegu. Kui oled esitanud taotluse soetamisloa või relvaloa saamiseks, siis võtab lubadeametnik sinuga ühendust ja lepib kokku eksami aja ja koha. Kui sinu iseteeninduses esitatud taotluse menetlemine on jõudnud eksami etappi, saad relvaeksami riigilõivu maksta iseteeninduses. Riigilõivu info leiad siit.

Relvaeksami sooritamine

Relvaeksam toimub kahes osas. Esimesena sooritatakse teooriaeksam ning seejärel tulirelva käsitsemise ja laskeoskuse katse vastavalt taotletava tulirelva liigile (püss, püstol või revolver).

Teooriaeksam koosneb 10ne küsimusega valikvastustega testist, mille täitmiseks on aega 30 minutit. (Tõlgi osavõtul 45 minutit). Eksam loetakse sooritatuks, kui oled vastanud õigesti vähemalt kaheksale küsimusele kümnest. Eksamitulemusest teatatakse eksamineeritavale suuliselt kohe pärast vastuste kontrollimist ja see fikseeritakse eksamiprotokollis. 

Eksam sooritatakse eesti keeles. Kui sa ei valda eesti keelt, võid sooritada teooriaeksami tõlgi abil muus keeles omal kulul. Politsei- ja Piirivalveamet tõlkimise teenust ei paku. Tulirelva käsitsemise ja laskeoskuse katse toimub ainult eesti keeles ja ilma tõlgita.

Laskekatse

Laskekatsele lubatakse eksamineeritav pärast teooriaeksami sooritamist. Katse sooritatakse eksamikomisjoni juuresolekul lasketiirus või laskepaigas ning toimub kahes osas. Esimeses osas kontrollitakse õpperelvaga või laadimata relvaga eksamineeritava oskusi relva käsitsemisel.

Kui eksamineeritav ei käsitse relva õigesti, teeb seda ebakindlalt või rikub ohutusnõudeid, laskekatse lõpetatakse ja loetakse mittesooritatuks.

Laskekatse teine osa on tulejoonelt laskmine relvaseaduse § 12 lõikes 1 nimetatud relvaliigist, mida eksamineeritav soovib soetada või mille kandmise luba ta taotleb.

Kui laskekatse teises osas tehakse ohtlikke vigu ja relva oskamatu käsitsemisega luuakse tulejoonel ohtlik olukord, laskmiskatse lõpetatakse ning see loetakse mittesooritatuks.

Laskekatse peab sooritama püstiasendis, ilma toeta, tabades 25 meetri kauguselt märklehte, mis vastab käesoleva määruse lisas kehtestatule. Alla 63,5 millimeetri pikkuse relvarauaga relvast tulistatakse märklehte kümne meetri kauguselt.Katse käigus sooritatakse kolm lasku, millest vähemalt kaks peavad tabama märklehe ringe 1–10. Püssist tulistades peavad kõik kolm lasku tabama märklehe ringe 7–10.

Laskekatse tulemus tehakse eksamineeritavale teatavaks suuliselt pärast selle kontrollimist ja see fikseeritakse eksamiprotokollis. Kui laskekatse ebaõnnestub, võib seda korrata mitte varem kui viie päeva pärast, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul teooriaeksami sooritamise päevast arvates. Kui laskekatset ei sooritata nimetatud tähtaja jooksul, peab uuesti sooritama ka teooriaeksami.

Enne korduseksamit tuleb tasuda riigilõiv.

Relvaloa taotlemise ettevalmistus

Politsei- ja Piirivalveamet relvaeksamile eelnevaid koolitusi läbi ei vii. Kuid nad on välja toonud soovitatava õppematerjali, mis endale selgeks tuleks teha.

• Relvaseadus
• Karistusseadustik (hädakaitse, hädaseisund, relva käitlemisega soetud kriminaalvastutus)
• Tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise normid ja meetmed (Euroopa Komisjoni 15.12.2015 rakendusmäärus (EL) 2015/2403)
• Relvaeksami teemad ja küsimused

Tondi Lasketiir on kokku pannud spetsiaalselt relvaloa taotlejale mõeldud koolituse. Koolitus koosneb kolmest teooria loengust (toimuvad õhtusel ajal 18.00-21.00), relva käsitsemise koolitusest, lasketreeningust ning lisaks ka e-õppest. E-õppe keskkonnas on võimalus lahendada relvaeksami teste. Uuri lähemalt koolituste kohta siit.

Relvaloa andmist välistavad asjaolud

Hiljemalt kahe kuu jooksul kontrollib menetleja relvaloa andmist välistavaid asjaolusid (relvaseaduse §36), muuhulgas:

• narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kasutamisest tingitud psüühika- või käitumishäired
• raskekujuline psüühikahäire
• füüsiline puue, mis takistab taotletava relva õiget käsitsemist
• kaitseväeteenistusest kõrvale hoidumine
• piiratud teovõime ja eestkostel olemine
• kriminaalkaristus

Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet, Riigiteataja