Oled võtnud endale sihiks relvaloa taotlemise? Või ootab sind relvaeksami sooritamine juba ees? Oleme sinu jaoks kokku pannud relvaloa taotlemise ABC, et kõik vajalik info ühest kohast võtta oleks. Siit saad ülevaate, mida on vaja teada ja teha enne relvaeksami sooritamist, kuidas on üles ehitatud relvaeksam ning milliste teadmiste ning oskuste olemas olu sinult eeldatakse.

Mida on vaja teha enne relvaeksami sooritamist?

„Relvaluba annab füüsilisele isikule õiguse käidelda soetamisloa alusel soetatud relva ja sellele vastavat laskemoona.“

Enne esmase relvasoetamisloa taotlemist on kindlasti vaja läbida tervisekontroll perearsti juures ning esmaabi koolitus. Pea meeles, et relvaloa taotlemisel esitatud perearstitõend ei tohi olla vanem kui kolm kuud. Esmaabiandja koolitus, mille läbid, peab olema vähemalt 16-tunnine. On oluline, et esmaabi koolituse viib läbi tervishoiutöötaja, kes on läbinud esmaabi õpetajate koolituskursuse ning omab sellekohast tunnistus. Koolitaja kvalifikatsiooni saad kontrollida tervishoiutöötajate registrist. Relvaloa pikendamisel esmaabi koolituse tõendit uuesti esitama ei pea.

Tondi Lasketiiru koolituste hulgast leiad ka mugava Esmaabiandja koolituse distantsõppel. Esmaabiandja koolitus distantsõppel (16h) on sobilik ettevõtete esmaabi andjatele, juhiloa ja relvaloa taotlejale, lapsehoidjatele, noorsootöötajatele, laagrikasvatajatele, treeneritele jt elukutsetele, kus esmaabikoolitus on kohustuslik ja vajalik. Esmaabiandja koolitus sisaldab: (16 akadeemilist tundi). Teooriaõpet ZOOM keskkonnas ja e-õppe keskkonnas iseseisvat õpet ning testi lahendamist. Praktiline õpe Tondi Lasketiirus. Koolituse läbinud isikutele väljastatakse tunnistus. Tunnistus on kehtiv PPA’s, ARK’is, Tööinspektsioonist jt asutustes. Koolitaja: Marju Peärnberg, Tervishoiutöötaja reg. nr N06341. Rohkem infot Esmaabiandja koolituse kohta leiad siit.

Relvaloa taotlemise ABC: Kus ja kuidas?

Iseteeninduses

• Relvaloa taotlemiseks sisene iseteenindusse aadressil relvataotlus.politsei.ee.
• Riigilõivu saad tasuda iseteeninduses pangalingi kaudu.
• Laadi taotlusele üles vajalike dokumentide koopiad:
• perearsti poolt väljastatud tervisetõend, mis ei ole vanem kui 3 kuud
• jahitunnistus, kui vajad relva jahipidamiseks
• spordiorganisatsiooni liikmelisust tõendav dokument, kui vajad relva spordialaga tegelemiseks
• kollektsioneerimisluba, kui soovid relva soetada kollektsiooni tarbeks

Relvaloa taotlemine teeninduses

Relvaloa taotlemiseks mine sobivasse teenindusse ja võta kaasa:

• isikut tõendav dokument
• taotlus – võid täita teeninduses kohapeal või võtta kaasa eelnevalt täidetud taotluse
• vajadusel perearsti poolt väljastatud tervisetõend, mis ei ole vanem kui 3 kuud
• Esmasel relvaloa taotlemisel pead sooritama ka relvaeksami ja esitama esmaabi koolituse läbimist kinnitava dokumendi.

Kas teadsid, et…?

Politseiametnik, abipolitseinik, vanglaametnik, tegevväelane ja Kaitseliidu tegevliige ei pea esitama esmaabi koolituse läbimist kinnitava dokumenti.

Kui oled Eesti elamisloaga või Eestis elamisõiguse alusel elav välismaalane ja soovid relvaluba taotleda Eestis, pead esmasel taotlemisel lisaks esitama ka tõlgitud ja apostilliga kinnitatud (kui välisleping ei sätesta teisiti) kodakondsusriigi pädeva asutuse väljastatud õiendi karistatuse kohta.

 

 

Ja kas siis saab juba relvaeksamile?

Peaaegu. Kui oled esitanud taotluse soetamisloa või relvaloa saamiseks, siis võtab lubadeametnik sinuga ühendust ja lepib kokku eksami aja ja koha. Kui sinu iseteeninduses esitatud taotluse menetlemine on jõudnud eksami etappi, saad relvaeksami riigilõivu maksta iseteeninduses. Riigilõivu info leiad siit.

Relvaeksami sooritamine

Relvaeksam toimub kahes osas. Esimesena sooritatakse teooriaeksam ning seejärel tulirelva käsitsemise ja laskeoskuse katse vastavalt taotletava tulirelva liigile (püss, püstol või revolver).

Teooriaeksam koosneb 10ne küsimusega valikvastustega testist, mille täitmiseks on aega 30 minutit. (Tõlgi osavõtul 45 minutit). Eksam loetakse sooritatuks, kui oled vastanud õigesti vähemalt kaheksale küsimusele kümnest. Eksamitulemusest teatatakse eksamineeritavale suuliselt kohe pärast vastuste kontrollimist ja see fikseeritakse eksamiprotokollis. 

Eksam sooritatakse eesti keeles. Kui sa ei valda eesti keelt, võid sooritada teooriaeksami tõlgi abil muus keeles omal kulul. Politsei- ja Piirivalveamet tõlkimise teenust ei paku. Tulirelva käsitsemise ja laskeoskuse katse toimub ainult eesti keeles ja ilma tõlgita.

Relvaloa taotlemise ABC: Laskekatse

Laskekatsele lubatakse eksamineeritav pärast teooriaeksami sooritamist. Katse sooritatakse eksamikomisjoni juuresolekul lasketiirus või laskepaigas ning toimub kahes osas. Esimeses osas kontrollitakse õpperelvaga või laadimata relvaga eksamineeritava oskusi relva käsitsemisel.

Kui eksamineeritav ei käsitse relva õigesti, teeb seda ebakindlalt või rikub ohutusnõudeid, laskekatse lõpetatakse ja loetakse mittesooritatuks.

Laskekatse teine osa on tulejoonelt laskmine relvaseaduse § 12 lõikes 1 nimetatud relvaliigist, mida eksamineeritav soovib soetada või mille kandmise luba ta taotleb.

Kui laskekatse teises osas tehakse ohtlikke vigu ja relva oskamatu käsitsemisega luuakse tulejoonel ohtlik olukord, laskmiskatse lõpetatakse ning see loetakse mittesooritatuks.

Laskekatse peab sooritama püstiasendis, ilma toeta, tabades 25 meetri kauguselt märklehte, mis vastab käesoleva määruse lisas kehtestatule. Alla 63,5 millimeetri pikkuse relvarauaga relvast tulistatakse märklehte kümne meetri kauguselt.Katse käigus sooritatakse kolm lasku, millest vähemalt kaks peavad tabama märklehe ringe 1–10. Püssist tulistades peavad kõik kolm lasku tabama märklehe ringe 7–10.

Laskekatse tulemus tehakse eksamineeritavale teatavaks suuliselt pärast selle kontrollimist ja see fikseeritakse eksamiprotokollis. Kui laskekatse ebaõnnestub, võib seda korrata mitte varem kui viie päeva pärast, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul teooriaeksami sooritamise päevast arvates. Kui laskekatset ei sooritata nimetatud tähtaja jooksul, peab uuesti sooritama ka teooriaeksami.

Enne korduseksamit tuleb tasuda riigilõiv.

Relvaeksam ja laskekatse: Ohutus

Kui seni oli relvaeksami seaduslikus korras välja toodud vaid üldsõnaline suunis ohutusele, siis uue muudatusega on selged suunised ka relvaeksami korda sisse toodud.

Relvaeksami nõuded ja läbiviimise kord ning soetamisloa ja relvaloa andmise kord: Paragrahv 7 täiendus:

.

Laskekatse sooritamisel relva käsitsedes tuleb kinni pidada järgmistest põhinõuetest:.

1) relvaga käiakse ümber nii, nagu oleks see laetud;

2) relv peab käsitsedes olema suunatud ohutusse suunda;

3) päästev sõrm peab olema sirgelt väljaspool päästikukaitset relvaraamil ja tohib päästikule liikuda üksnes lasu sooritamise ajaks;

4) relvaraua ohutu suund kogu laskekatse ajal on märklehe suund laskesektoris.

Relvaeksam ja laskekatse: Nõuded ja sooritamine

.

Relvaeksami nõuded ja läbiviimise kord ning soetamisloa ja relvaloa andmise kord: Paragrahvi 7 lõiked 7 ja 8 sõnastatakse järgmiselt:

(7) Laskekatse püssist sooritatakse püstiasendis, ilma toeta, tabades 25 meetri kauguselt märklehte, mis vastab käesoleva määruse lisas 1 kehtestatule. Laskekatse käigus tehakse kolm lasku, mis peavad tabama märklehe ringe 7–10.

(8) Laskekatse püstolist või revolvrist sooritatakse püstiasendis, ilma toeta, tabades 15 meetri kauguselt märklehte, mis vastab käesoleva määruse lisas 2 kehtestatule. Alla 63,5 millimeetri pikkuse relvarauaga püstolist või revolvrist lastakse märklehte kümne meetri kauguselt. Laskekatse käigus tuleb käskluse peale 15 sekundi jooksul relv laadida ja teha kolm lasku, millest kaks peavad tabama märklehte.

Varasemates määrustes ei olnud laskekatse nii täpselt relvaliikide kaupa väljatoodud. Ka on lisandunud püstoli ja revolvri laskekatse ajaline tärmin – st et laskekatse on ajaliselt piiritletud ja eeldab kindlasti harjumist ja harjutamist. Lisaks on sisse toodud ka võimalus sooritada 1 harjutuslask enne laskekatse algust. See ei lähe relvaeksamil arvesse, kuid annab võimaluse esimene soojendus ära teha. Oluline on ka see, et pärast laskekatse sooritamist peab laskekatse sooritanud isik laetud relva ohutuks tegema.

Eraldi on uue määrusega sätestatud ka liikumispuude ja ajutise liikumisfunktsiooni kõrvalekalde küsimus.

Käesoleva paragrahvi (§ 7) lõikes 7 ja 8 nimetatud nõuet sooritada laskekatse püstiasendis, ilma toeta, ei kohaldata, kui laskekatset sooritaval isikul on pere- või eriarsti väljastatud teatis liikumispuude või ajutise liikumisfunktsiooni kõrvalekalde kohta, mis ei võimalda tal püstiasendis või ilma toeta laskekatset sooritada.

Muudatus on sisse toodud ka Relvaeksami nõuded ja läbiviimise korra ning soetamisloa ja relvaloa andmise korra paragrahvi 8 lõikesse 2, mis sõnastatakse järgmiselt:

(2) Relvaseaduse § 41 lõikes 3¹  sätestatud juhul kontrollitakse relvaluba omava isiku täiendaval laskekatsel, kas eksamineeritav on pädev käsitsema isiku relvaloale märgitud liiki relva. Kui eksamineeritava relvaloale on kantud mitu relvaliiki, sooritatakse täiendav laskekatse vaid ühest relvast, mille liigi valib eksamineeritav. Laskekatse sooritatakse isiklikust relvast, selle puudumisel või juhul, kui isiklikku relva ei ole tehnilisel põhjusel võimalik kasutada, Politsei- ja Piirivalveameti relvast.

See muudatus viitab 2019aastal vastuvõetud seaduse muudatusele, mis tähendas relvaomanikele täiendava laskekatse sooritamist juhul, kui soovitakse relvaluba uuendada. Senise seaduse järgi, pidi relvaomanik sooritama katse igasse relvaliiki kuuluva relvaga. Nüüd sooritatakse täiendav katse vaid ühest relvast eksamineeritava valikul.

Relvaeksam – millal seadused jõustuvad, kuidas käituda?

Selle jaoks on määratletud rakendussätted, mis ütlevad järgmist:

(1) Isik, kes esitas taotluse soetamisloa või relvaloa saamiseks enne 1. juulit 2020. aastal, sooritab käesoleva määruse §-s 7 nimetatud laskekatse käesoleva määruse 1. jaanuaril 2019. aastal jõustunud redaktsiooni järgi.

(2) Isik, kes esitas taotluse soetamisloa või relvaloa saamiseks enne 1. juulit 2020. aastal, võib käesoleva määruse §-s 7 nimetatud laskekatse sooritada käesoleva määruse 1. juulil 2020. aastal jõustunud redaktsiooni järgi, kui ta seda soovib ja Politsei- ja Piirivalveametile enne laskekatsele tulemist sellest teada annab.

(3) Isik, kes esitas taotluse soetamisloa või relvaloa saamiseks enne 1. juulit 2020. aastal, kuid kelle laskekatse ebaõnnestus võib sooritada käesoleva määruse §-s 7 nimetatud laskekatse käesoleva määruse 1. jaanuaril 2019. aastal jõustunud redaktsiooni järgi kuni 31. detsembrini 2020. aastal.

Lühidalt:

Relvaloa või soetamisloa taotlus esitatud enne 1.juulilt 2020:

• Relvaeksam ja laskekatse sooritatakse vana määruse järgi. Välja arvatud juhul, kui taotluse esitaja soovib eksamit sooritada uue määruse järgi – see soov tuleb kooskõlastada PPA’ga.
• Laskekatsel ebaõnnestumise korral on võimalik täiendav laskekatse sooritada vana määruse järgi kuni 31.detsembrini 2020.aastal.

.

Siinkohal tuletame meelde, et kui laskekatse ebaõnnestub, võib seda korrata mitte varem kui viie päeva pärast, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul teooriaeksami sooritamise päevast arvates. Kui laskekatset ei sooritata nimetatud tähtaja jooksul, peab uuesti sooritama ka teooriaeksami.

Relvaloa taotlemise ABC: Relvaloa taotlemise ettevalmistus

Politsei- ja Piirivalveamet relvaeksamile eelnevaid koolitusi läbi ei vii. Kuid nad on välja toonud soovitatava õppematerjali, mis endale selgeks tuleks teha.

• Relvaseadus
• Karistusseadustik (hädakaitse, hädaseisund, relva käitlemisega soetud kriminaalvastutus)
• Tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise normid ja meetmed (Euroopa Komisjoni 15.12.2015 rakendusmäärus (EL) 2015/2403)
• Relvaeksami teemad ja küsimused

Tondi Lasketiir pakub kõigile relvaloa taotlejatele võimalust osaleda ettevalmistus kursusel. Seda selleks, et relvaloa taotleja ABC korralikult selgeks saada. Relvaloa taotleja koolitus toimub osalisel distantsõppel. Kolm teoorialoengut toimuvad ZOOM videokeskkonnas kolmel õhtul (18.00-21.00) ning praktiline koolitus lasketiirus (relva käsitsemine ja lasketreening). Lisaks on kõigile osalejatele avatud e-õppekeskkond, kus on üleval kordamismaterjalid, õppevideod ning testid relvaeksmiks valmistumiseks. Pikemalt saad koolituse korralduse ja toimumise kohta lugeda siit.

Relvaloa andmist välistavad asjaolud

Hiljemalt kahe kuu jooksul kontrollib menetleja relvaloa andmist välistavaid asjaolusid (relvaseaduse §36), muuhulgas:

• narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kasutamisest tingitud psüühika- või käitumishäired
• raskekujuline psüühikahäire
• füüsiline puue, mis takistab taotletava relva õiget käsitsemist
• kaitseväeteenistusest kõrvale hoidumine
• piiratud teovõime ja eestkostel olemine
• kriminaalkaristus

Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet, Riigiteataja

Relvaloa  koolitus DISTANTSÕPPEL toimub kord kuus kolmel päeval. Distantsõpe tähendab seda, et oleme liitnud kokku spetsiaalsesse programmi videoloengu, testid, animatsioonid ja diskussiooni. Kogu loengu vältel ja hiljem saab küsida lektorilt küsimusi sarnaselt auditoorse loenguga. Praktiline osa toimub Tondi lasketiirus instruktori juhendamisel.

ÕPI TÄPSELT SEALT, KUS HETKEL VIIBID

Meil omandad kõik vajalikud teadmised ja oskused, et läbida politseis edukalt relvaeksam.  Lisaks saad baasteadmised edasiseks relvaõppeks. Õpe toimub auditooriumis, lasketiirus instruktori juhendamisel ning iseseisvalt e-õppe abil – LEIA KOOLITUS SIIT. Koolitused toimuvad nii eesti kui ka vene keeles.

Kui meie Relvaloa Taotlemise ABC artikkel ei andnud kõigile su küsimustele vastuseid, siis võta meie julgelt ühendust!