Relvaloa kehtivuse lõpp ei ole kuupäev, mida tasub märkama hakata siis, kui see on juba lähedal. Küsimus, millal relvaluba tuleb pikendada, mõjutab nii dokumentide kogumist, tervisetõendi korraldamist kui ka seda, kas teie relvakäsitsemise teadmised ja oskused on jätkuvalt vajalikul tasemel. Õigel ajal alustatud menetlus aitab vältida olukorda, kus relvaluba aegub enne, kui pikendamise otsus on tehtud.

Millal tuleb relvaluba pikendada?

Üldjuhul kehtib relvaluba viis aastat. Relvaloa pikendamise taotlus tuleb Politsei- ja Piirivalveametile esitada piisava ajavaruga enne kehtivusaja lõppu. Praktikas tähendab see, et taotluse esitamise võimalus avaneb kuus kuud enne loa lõppemist ning taotlus tuleb esitada hiljemalt kolm kuud enne kehtivuse lõppu.

See ajavahemik ei ole pelgalt formaalsus. Menetluseks võib kuluda aega ning tervisetõendi, riigilõivu või muude vajalike toimingute korraldamine viimasel hetkel tekitab tarbetut pinget. Vaadake relvaloalt kehtivuse lõppkuupäev üle juba siis, kui kuue kuu piir läheneb, ning märkige endale ka kolm kuud varasem tähtaeg.

Näiteks kui relvaluba lõpeb 30. novembril, saab pikendamise ettevalmistustega alustada juba kevadel. Taotluse esitamine ei tasu jätta sügise viimastele nädalatele, sest puuduv dokument või arsti vastuvõtu ooteaeg võib muuta rahuliku protsessi kiirustamiseks.

Miks ei tohi oodata relvaloa aegumiseni?

Kehtivuse kaotanud relvaluba ei ole lihtsalt dokument, mis vajab hiljem uuendamist. Relva valdamine eeldab kehtivat õigust ning aegunud loa korral tuleb olukord viivitamata korrastada Politsei- ja Piirivalveameti juhiste järgi. See võib tähendada, et relva ja laskemoona hoiustamise või üleandmise küsimused vajavad eraldi lahendamist.

Pikendamine on lihtsam kui katkestuse järel kogu olukorra taastamine. Seetõttu tasub käsitleda loa kehtivust samamoodi nagu relvakapi turvalisust või relva ohutut käsitsemist: kontroll on regulaarne, teadlik ja omaniku enda vastutusel.

Relvaloa pikendamine ei ole siiski automaatne. Amet hindab jätkuvalt, kas inimesel on relva soetamiseks, valdamiseks ja kandmiseks vajalikud eeldused ning kas relvaloa andmist välistavaid asjaolusid ei ole. Kui teie eluolukord, tervislik seisund või relva otstarve on muutunud, tasub nende küsimustega tegeleda ausalt ja varakult.

Mida enne pikendamistaotluse esitamist ette valmistada?

Täpne nõuete loetelu võib menetlusest ja teie olukorrast sõltuvalt muutuda, seega kontrollige enne avalduse esitamist alati kehtivaid juhiseid. Tavaliselt tuleb arvestada järgmiste toimingutega:

• kontrollige relvaloa kehtivuse lõppkuupäeva ja alustage menetlust kuue kuu jooksul enne selle lõppu;
• hankige nõuetekohane tervisetõend, kui see on pikendamisel vajalik;
• täitke taotlus ning tasuge ettenähtud riigilõiv;
• veenduge, et teie kontaktandmed, relva hoiustamine ja muu asjakohane teave vastavad tegelikule olukorrale.

Tervisetõend on sageli see osa, mille korraldamist lükatakse edasi. See ei ole hea mõte. Arsti vastuvõtu aeg, lisauuringu vajadus või tõendi vormistamine võivad võtta rohkem aega, kui algul tundub. Kui tervisekontroll tõstatab küsimusi, jääb nii teile kui ka spetsialistidele aega neid rahulikult lahendada.

Kontrollige üle ka relva hoiustamise korraldus. Relvakapp, selle kinnitus, võtmete või koodide haldamine ning ligipääsu piiramine ei ole ainult algse relvaloa taotlemise teema. Need peavad olema korras kogu relvaloa kehtivuse vältel.

Kui andmed või elukoht on muutunud

Kui olete vahetanud elukohta, muutnud nime või teie relvade, hoiustamiskoha või muude menetlusega seotud andmete juures on toimunud muutus, ärge eeldage, et pikendamistaotlus lahendab kõik küsimused iseenesest. Teavitus- ja registreerimiskohustused võivad olla eraldi ning nende täitmise kord sõltub konkreetsest muudatusest.

Kõige turvalisem lähenemine on võrrelda oma tegelikku olukorda relvaloal ja ametlikus menetluses kajastuva teabega. Kui midagi ei klapi, uurige enne taotluse esitamist, kuidas muudatus korrektselt vormistada.

Kas relvaloa pikendamisel tuleb teha uus eksam?

Pikendamise menetlus ei tähenda tavapäraselt seda, et iga relvaomanik peab automaatselt uuesti läbima samas mahus teooriaeksami ja laskekatse nagu esmataotleja. Kuid see ei tähenda, et oskuste värskendamine oleks vähem vajalik.

Relvaomanik vastutab iga lasku eel ja järel ohutu käsitsemise eest. Kui te ei ole pikemat aega laskmas käinud, on relva käsitsemise rutiin, ohutussuuna hoidmine, päästikusõrme kontroll, laadimine, tühjendamine ja tõrgete lahendamine oskused, mida ei tohiks kontrollida alles pingelises olukorras. Samuti võivad aja jooksul muutuda õigusaktid, menetluspraktika ja nõuded.

Eriti kasulik on juhendatud harjutus, kui relv on viimastel aastatel jäänud kappi, olete soetanud teistsuguse relvatüübi või tunnete, et teooria detailid ei tule enam kindlalt meelde. Praktiline treening ei asenda ametlikku menetlust, kuid aitab teha otsuseid rahulikult ja hoida käsitsemise turvalisena.

Relvexi relvakäsitsemise ja laskmise koolitustel saab instruktori juhendamisel korrata põhilisi ohutusvõtteid ning hinnata realistlikult oma valmisolekut. See on mõistlik samm ka siis, kui teie eesmärk ei ole eksam, vaid teadlik ja vastutustundlik relvaomamine.

Millal relvaluba tuleb pikendada, kui relvi on mitu?

Kui teil on ühel relvaloal mitu relva, ei teki tavaliselt iga relva jaoks eraldi pikendamise kuupäeva. Tähtis on relvaloale märgitud kehtivusaeg ning selle alusel tuleb oma tegevus planeerida. Samas tasub pikendamise eel kõik relvad füüsiliselt ja dokumentide järgi üle kontrollida.

Veenduge, et relvade andmed, numbrid ning hoiukoht on teil selgelt üle vaadatud. Kui mõni relv on võõrandatud, üle antud, hävitatud või teie relvakogus on toimunud muu muutus, peab dokumentatsioon olema korras. Relvakapp ei ole koht, kus lahendamata andmete probleemid aja jooksul kaovad.

Kui relvaluba on seotud erinevate otstarvetega, näiteks jahipidamise, spordi või enese ja vara kaitsega, võib teie konkreetse juhtumi hindamine sõltuda ka sellest, millisel alusel relvi valdate. Kahtluse korral ärge toetuge tuttavate kogemusele – menetluse üksikasjad võivad olla erinevad.

Lihtne tegevusplaan enne tähtpäeva

Kõige töökindlam on teha relvaloa kehtivuse kontrollist iga-aastane harjumus. Vaadake dokumendi lõppkuupäeva üle näiteks oma sünnipäevakuul või aasta alguses. Nii ei sõltu tähtaja meelespidamine ühest telefonimeeldetuletusest, mis võib kaduma minna.

Kuus kuud enne kehtivuse lõppu alustage dokumentide kontrolli ja tervisetõendi korraldamist. Kolme kuu piiriks peaks taotlus olema esitatud, mitte alles pooleli. Pärast taotluse esitamist hoidke alles menetlust puudutavad kinnitused ning reageerige kiiresti, kui amet küsib lisateavet või dokumente.

Kui tunnete, et relvaohutuse reeglid või käsitsemisvõtted vajavad kordamist, jätke selleks samuti aega. Treening ei ole kõrvaltegevus, vaid osa vastutustundlikust relvaomanikuks olemisest. Hästi harjutatud ohutu tegevus annab kindluse nii lasketiirus kui ka igas olukorras, kus relv tuleb võtta kapist välja.