Laskeseeria katkeb, päästikule vajutamine ei anna oodatud tulemust või relva töötsükkel ei lõpe tavapäraselt. Sellises olukorras ei ole esimene küsimus, kuidas laskmist jätkata, vaid miks relv tõrgub ja kuidas tagada, et keegi ei satuks ohtu. Tõrge võib olla väike kõrvalekalle töökindluses, kuid seda tuleb käsitleda alati potentsiaalselt ohtliku olukorrana.
Relvaomaniku oskus ei väljendu ainult täpses tabamuses. Sama oluline on rahulik, distsiplineeritud ja ohutusreegleid järgiv käitumine siis, kui relv ei tööta kavandatud viisil. Eriti relvaloa taotleja jaoks on see praktilise õppe keskne osa: ära tee oletusi, ära kiirusta ning tegutse üksnes oma väljaõppe, lasketiiru korra ja instruktori juhiste alusel.
Relva tõrkel ei ole enamasti üht universaalset põhjust. Põhjus võib peituda laskemoonas, relva tehnilises seisukorras, salves, hoolduses või käsitsemises. Mõnikord on tegemist üksiku kõrvalekaldega, kuid korduv tõrge on selge märk, et relv vajab põhjalikumat kontrolli.
Oluline on teha vahet tõrkel ja rikkega relval. Tõrge kirjeldab olukorda, kus relva töötsükkel ei kulgenud oodatult. Rike tähendab tavaliselt kulunud, kahjustunud või valesti töötavat detaili, mille hindamine ja kõrvaldamine kuulub pädeva relvasepa pädevusse. Laskur ei pea ega tohiks lasketiirus hakata relva tehniliselt remontima.
Laskemoon võib erineda nii tootmise kvaliteedi, säilitustingimuste kui ka konkreetse relvaga sobivuse poolest. Kahjustunud kest, niiskuse või mustusega kokku puutunud padrun ning ebatavaliselt väljanägev laskemoon võivad põhjustada töökindluse probleeme. Samuti ei sobi iga relva jaoks iga samas kaliibris olev padrun – relva tootja nõuded ja kasutusjuhend määravad, milline laskemoon on ette nähtud.
Kui tõrge tekib üksiku padruniga, ei tasu sellest veel teha ulatuslikke järeldusi. Kui aga sama probleem kordub eri laskemoonaga või mitmel laskmiskorral, tuleb relva kasutamine katkestada ja lasta olukorda hinnata. Kahtlase või kahjustunud laskemoona kasutamine ei ole koht, kus kokku hoida.
Relv vajab regulaarset, kuid õiget hooldust. Laskmisel kogunevad relvale põlemisjäägid, tolm ja niiskus. Kui puhastamine jääb tegemata, võib mustus mõjutada liikuvate osade tööd. Teisalt võib probleeme põhjustada ka liigne määrdeaine, mis seob mustust ja võib külmas või tolmuses keskkonnas töökindlust vähendada.
Hooldus ei tähenda üksnes relva lahtivõtmist ja õlitamist. See tähendab tootja juhendi järgimist, relva seisukorra kontrollimist ning teadmist, millal oma oskustest enam ei piisa. Kui detail tundub kahjustunud, vedru nõrk või relva töö muutub tavapärasest erinevaks, tuleb relv jätta kontrollimiseks spetsialistile.
Poolautomaatsete relvade puhul võib tõrke allikas olla salv. Kulunud, määrdunud, deformeerunud või ebasobiv salv võib häirida padrunite korrektset liikumist. Kuna salv on igapäevases kasutuses eraldi eemaldatav osa, jääb selle seisukord vahel tähelepanuta.
Kui probleem esineb korduvalt ühe kindla salvega, ei ole õige lahendus seda lihtsalt edasi kasutada ja loota, et olukord kaob. Salv tuleb märgistada, kasutusest eemaldada ning lasta selle sobivust hinnata. Relva töökindlus koosneb tervikust – ka väike kõrvalekalle võib mõjutada kogu süsteemi.
Algaja laskur võib tõlgendada relva ebatavalist käitumist automaatselt rikkeks, kuigi põhjus võib olla käsitsemises. Relva korrektne hoidmine, stabiilne laskeasend, õige haare ning rahulik päästikutehnika toetavad relva tavapärast tööd. See ei tähenda, et iga tõrke põhjuseks oleks laskur, kuid tehnilise põhjuse ja käsitsemise mõju eristamine nõuab juhendatud harjutamist.
Just seetõttu on praktiline õpe väärtuslik. Instruktor näeb kõrvalt relva käsitsemist, oskab märgata korduvaid mustreid ning aitab õppijal kujundada ohutud rutiinid. Relvexi juhendatud treeningul saab selliseid olukordi käsitleda kontrollitud keskkonnas, mitte iseseisva katsetamise kaudu.
Tõrke korral tuleb relva käsitleda laetud relvana seni, kuni pädev kontroll kinnitab vastupidist. Ära pööra relva kõrvale, ära suuna seda inimeste poole ning ära kiirusta tõrget lahendama. Lasketiirus on alati esmane lasketiiru ohutusreegel ja instruktori või kohtuniku korraldus.
Ohutu tegevusjärjekord on lihtne, kuid nõuab harjutamist:
See lähenemine võib tunduda aeglane, kuid ohutus ei ole kiiruse küsimus. Eriti oluline on vältida relva toru ees asuvate osade vaatamist, relva suuna muutmist või jõuga liikuvate osade kallal tegutsemist. Kui relv ei käitu tavapäraselt, tuleb eeldada, et olukord vajab kontrolli, mitte improvisatsiooni.
Laskmine tuleb lõpetada kohe, kui relvast kostab või tundub midagi ebatavalist: heli erineb selgelt tavapärasest lasust, tagasilöök on ootamatu, relva töö muutub raskeks või padrunite liikumine ei ole tavapärane. Sama kehtib juhul, kui relv kukub maha, saab löögi või sellel on nähtav kahjustus.
Ka korduv tõrge on põhjus pausiks. Üksik tõrge võib sõltuda konkreetsest padrunist või ajutisest saastumisest, kuid mitu järjestikust või samalaadset tõrget ei ole asi, mida peaks harjutamise käigus eirama. Relva töökindlust ei hinnata selle järgi, kas laskur suudab probleemi iga kord kiiresti varjata, vaid selle järgi, kas relv toimib ette nähtud viisil ja ohutult.
Täielikult ei saa ühegi tehnilise seadme tõrke võimalust välistada, kuid riski saab oluliselt vähendada. Kasuta relvale ette nähtud kvaliteetset laskemoona, hoia relv puhas, järgi tootja hooldusjuhiseid ning kontrolli regulaarselt salvede ja nähtavate detailide seisukorda. Säilita relva ja laskemoona nõuetekohaselt ning ära kasuta kahjustunud või kahtlase päritoluga padruneid.
Kas iga tõrke järel on vaja relvasepa poole pöörduda? Mitte tingimata. Üksiku olukorra põhjuse võib hinnata väljaõppinud instruktor või lasketiiru pädev töötaja. Kui tõrge kordub, relval on nähtav kahjustus või selle töö muutub ebaharilikuks, tuleb relvasepa kontrolli pidada vältimatuks.
Kas relvaloa laskekatsel hinnatakse tõrke lahendamist? Katse korraldus ja nõuded võivad sõltuda konkreetsest menetlusest, kuid alati hinnatakse ohutut relvakäsitsemist. Seetõttu tasub harjutada mitte üksnes lasketehnikat, vaid ka suutlikkust katkestada tegevus rahulikult, hoida relva ohutus suunas ja järgida juhiseid.
Hea relvakäsitseja ei pea tõrget ebaõnnestumiseks. Ta tunneb ära olukorra, peatab tegevuse õigel ajal ja küsib abi enne, kui väikesest kõrvalekaldest võiks saada ohtlik probleem.