Kui tavapärane tiimiüritus tähendab õhtusööki, bowlingut või viktoriini, siis lasketiiru üritus ettevõtte meeskonnale paneb inimesed päriselt tähele panema. Lasketiirus ei saa osaleda pooliku tähelepanuga. Kuulatakse juhiseid, järgitakse kokkulepitud korda ja tegutsetakse rahulikult. Just see teeb kogemusest ühtaegu meeldejääva ning meeskonna jaoks sisulise.

Korralikult juhendatud lasketiiruüritus ei ole lihtsalt võimalus märklauda tabada. See on kontrollitud keskkond, kus ka täiesti algaja saab turvaliselt kogeda relvakäsitsemise põhimõtteid, harjutada keskendumist ja tunda rõõmu mõõdetavast arengust. Ettevõtte seisukohast on see hea valik siis, kui soovite pakkuda kolleegidele midagi tavapärasest erinevat, kuid mitte juhuslikku või sisutühja.

Miks valida lasketiiru üritus ettevõtte meeskonnale?

Laskmine eeldab selgust. Igal osalejal on oma ülesanne, instruktor annab üheselt mõistetavad korraldused ning ohutusreeglid kehtivad kõigile võrdselt. See loob olukorra, kus ametikoht, staaž ja tavapärane roll kontoris jäävad tagaplaanile. Oluline on kuulata, küsida vajadusel üle ja teha järgmine tegevus korrektselt.

Paljudele meeskondadele sobib selline formaat just seetõttu, et kogemus on uus. Inimene, kes ei ole varem relva käes hoidnud, ei pea tulema eelteadmistega. Professionaalne instruktor alustab põhitõdedest ning juhib tegevust kogu praktilise osa vältel. Kogenumal laskespordihuvilisel on samal ajal võimalik keskenduda tehnika täpsustamisele ja oma tulemuse parandamisele.

Ürituse väärtus ei seisne ainult tabamustes. Mõnele osalejale jääb meelde esimene kindel ja kontrollitud lask, teisele rahulik suutlikkus pingelises olukorras juhiseid järgida. Kui tulemusi võrreldakse, peab seda tegema heatahtlikult. Liiga agressiivne võistlusmoment võib algajale tekitada tarbetut pinget, samas hästi juhitud sõbralik mõõduvõtt annab üritusele selge rütmi.

Hea üritus algab selgest eesmärgist

Enne aja kokkuleppimist tasub korraldajal otsustada, mida meeskond ürituselt ootab. Kas eesmärk on tänada töötajaid, tähistada saavutust, tuua kokku eri osakonnad või pakkuda uutele kolleegidele ühist kogemust? Eesmärk mõjutab seda, kui palju aega on mõistlik planeerida, kas lisada tulemuste arvestus ning kui suure grupiga korraga tegutseda.

Lasketiiru puhul ei ole suurim grupp alati parim grupp. Kui osalejaid on palju, tuleb tegevus jagada vahetustesse, et instruktor saaks igaühega piisavalt tegeleda. Väiksemas koosseisus jõuavad inimesed rohkem harjutada ja küsida. Suurema tiimi puhul aitab hästi toimiv ajakava vältida ootamist ning hoida tähelepanu kogu ürituse jooksul.

Korraldajal tasub osalejatele juba kutses öelda, et tegemist on juhendatud tegevusega ning kohapeal tuleb täita instruktori korraldusi. Nii on ootused õiged. Riietus võiks olla mugav ja liikumist mitte piirata. Vajalikud kaitsevahendid ning relvakäsitsemise juhised antakse kohapeal, kuid kuulmiskaitset ja silmakaitset ei tohi võtta pelgalt formaalsusena. Need on osa ohutust töökorrast.

Kui ettevõttes on inimesi, kellele relvateema ei sobi või kelle jaoks valju heli ja pingeline keskkond ei ole hea valik, tuleb seda arvestada ilma surveta. Osalemine peab olema vabatahtlik. Hea meeskonnaüritus ei pane kedagi ebamugavasse olukorda, vaid annab võimaluse osaleda oma valmisoleku järgi.

Mida osalejad kohapeal kogevad?

Üritus algab tavaliselt tervituse, tegevuskava ja ohutusinstruktaažiga. Enne praktilist laskmist selgitab instruktor, kuidas lasketiirus liikuda, millal relva käsitseda ning millal seda teha ei tohi. Esmakordsel osalejal on siin oluline mõista, et küsimuste esitamine on oodatud. Ebaselgust ei tohi relvakäsitsemisel oletamisega lahendada.

Seejärel tutvutakse relva ohutu käsitsemisega instruktori juhtimisel. Praktiline osa toimub rahulikus tempos, kus iga osaleja saab juhiseid oma asendi, sihtimise, päästikukontrolli ja üldise tegevusjärjekorra kohta. Eesmärk ei ole teha kellestki ühe õhtuga laskurit, vaid anda turvaline ja realistlik kogemus.

Ürituse lõpus võib tulemusi vaadata, kogemusi vahetada ning arutada, milline osa oli kõige keerulisem. Sageli selgub, et täpsusest olulisem oli alguses suutlikkus hoida tähelepanu, järgida protseduuri ja teha tegevusi kiirustamata. See on praktiline õppetund, mida ei saa samal moel koosolekuruumis edasi anda.

Ohutus ei ole ürituse kõrvalosa

Lasketiiru ürituse kvaliteet sõltub eelkõige sellest, kuidas on korraldatud ohutus. Meelelahutuslik element ei vähenda relvakäsitsemise vastutust. Vastupidi – just ettevõtteüritusel, kus osalejate kogemus on erinev, peab raamistik olema väga selge.

Põhireeglid on lihtsad, kuid neid tuleb järgida iga kord:

• relva käsitsetakse alati nii, nagu see oleks laetud;
• relva suue on alati ohutus suunas;
• sõrm hoitakse päästikust eemal, kuni laskmiseks on antud korraldus;
• relva ei käsitseta ilma instruktori loata ega väljaspool määratud laskekohta.

Instruktor juhib laskmist ning tema korraldused on kohustuslikud. Kui keegi ei kuule korraldust, ei saa aru tegevusest või tunneb end ebakindlalt, tuleb kohe peatuda ja küsida. See ei ole eksimus, vaid vastutustundlik käitumine.

Ettevõttel tasub meeles pidada ka alkoholi küsimust. Relvakäsitsemine ja alkohol ei käi kokku. Kui plaanis on ühine söögikord või pidulikum jätk, tuleb see korraldada pärast lasketiiru praktilise osa lõppu. Selge eraldus hoiab ürituse turvalise ja professionaalsena.

Kuidas muuta kogemus kogu tiimile sobivaks?

Kõige paremini toimib programm, kus osaleja ei pea oma varasemat kogemust tõestama. Algajad vajavad rohkem aega põhiliste liigutuste ja ohutuskorra mõistmiseks. Kogenud osalejad vajavad aga ülesannet, mis ei muutuks neile liiga lihtsaks. Instruktoriga eelnevalt läbi räägitud grupi taust aitab valida sobiva tempo ja harjutuste mahu.

Võistlus võib olla hea lisand, mitte kohustus. Näiteks võib arvestada individuaalset täpsust, paaride ühist tulemust või hoopis kõige stabiilsemat sooritust. Viimane vähendab olukorda, kus üks juhuslikult hea lask määrab kogu tulemuse. Tunnustus võiks keskenduda ka heale ohutuskäitumisele, rahulikule arengule ja toetavale suhtumisele kaaslastesse.

Kui soovite üritusele rohkem õpiväärtust, võib seda siduda lühikese aruteluga vastutusest, ohutusteadlikkusest ja otsuste tegemisest surve all. See sobib eriti meeskondadele, kelle töös on oluline täpsus, protseduuride järgimine või omavaheline usaldus. Seoseid ei tasu kunstlikult üle rõhutada, kuid need tekivad sageli osalejate endi tähelepanekutes.

Korduma kippuvad küsimused

Kas varasem laskmiskogemus on vajalik?

Ei. Juhendatud üritus sobib ka inimesele, kes ei ole varem lasketiirus käinud ega relva käsitsenud. Oluline on valmisolek järgida instruktori juhiseid ning võtta ohutusreegleid tõsiselt.

Kas lasketiiruüritus sobib segarühmale?

Jah, kui programm ja tempo on kohandatud osalejate kogemusega. Laskmises ei määra tulemust füüsiline jõud, vaid rahulik tegutsemine, õige tehnika ja keskendumine. Iga osaleja saab liikuda talle sobivas tempos instruktori juhendamisel.

Kui kaua tuleks aega planeerida?

See sõltub osalejate arvust, soovitud laskemahust ja sellest, kas üritusel on ka võistluslik osa. Arvestada tuleb nii ohutusinstruktaaži, relva käsitsemise tutvustuse kui ka praktilise laskmise ajaga. Suurema grupi puhul on mõistlik planeerida piisav varu, mitte suruda tegevust liiga tihedasse ajakavasse.

Mida peab ettevõtte korraldaja enne tegema?

Leppige kokku osalejate arv, soovitud aeg, ürituse eesmärk ja erisoovid. Andke osalejatele varakult teada, et kohapeal järgitakse rangeid ohutusreegleid ning alkohol ei sobi praktilise laskmisega kokku. Relvexi instruktoriga saab seejärel valida grupile sobiva korralduse.

Lasketiiruüritus jääb meelde siis, kui elamus ja vastutus käivad koos. Valige formaat, kus iga inimene saab turvaliselt proovida, õppida ja lahkuda teadmisega, et hea tulemus algab alati rahulikust peast ning õigesti järgitud reeglitest.