Relvaloa taotleja küsib sageli üsna konkreetselt: mitu lasku nõuab laskekatse? Õige vastus ei ole üks number, mis kehtib igas olukorras. Laskude arv, laskekaugus ja nõutud tabamused sõltuvad relvaliigist, mille kasutamiseks luba taotled, ning kehtivast laskekatse korrast. Katseks valmistudes tasub seega keskenduda mitte ainult sellele, mitu padrunit tuleb ära lasta, vaid sellele, kas iga lask sünnib ohutu ja kontrollitud relvakäsitsemise tulemusena.
Laskekatse eesmärk ei ole mõõta, kui kiiresti inimene päästikule vajutab. Selle käigus hinnatakse, kas relvaloa taotleja suudab relva käsitseda turvaliselt, järgida korraldusi, hoida relva suunatuna ohutusse suunda ning tabada märklehte nõutud ulatuses. Hea tulemus algab rahulikust ettevalmistusest, mitte katsel tehtud kiirustamisest.
Käsirelva ehk püstoli või revolvriga tehtaval laskekatsel tuleb tavaliselt sooritada kümme lasku. Katse edukaks läbimiseks peab nõutud arv laske jõudma märklehele ettenähtud tabamusalasse. See tähendab, et kõik kümme lasku ei pea olema ideaalselt märklehe keskmes, kuid juhuslike tabamuste peale loota ei saa.
Püssi puhul võivad laskude arv, distants ja märklehe nõuded olla teistsugused. Vintrauaga ja sileraudse püssi laskekatse tingimused erinevad käsirelva omast, sest relvade kasutusviis, laskekaugus ja sihtimispilt on erinevad. Mõne relvaliigi puhul on arvestuslaskude arv väiksem, kuid see ei muuda katset lihtsaks: iga lask mõjutab tulemust rohkem.
Seetõttu ei ole tark valmistuda mõttega, et vaja on teha ainult kindel arv laske. Mõistlik eesmärk on osata teha kogu katse jooksul ühesuguse kvaliteediga laske. Kui sinu tabamused liiguvad harjutamisel kord vasakule, kord paremale või jäävad märklehest välja, ei lahenda olukorda pelgalt rohkemate padrunite kasutamine. Vaja on leida põhjus.
Laskekatsel hinnatakse tabamust märklehe määratud alas. Täpne märkleht, kaugus ja nõutav tulemus tuleb enne katset üle kontrollida, sest need sõltuvad relvaliigist ning ametlikust korraldusest. Instruktor selgitab enne praktilist harjutust, millist laskeseeriat tehakse ja mille alusel tulemust hinnatakse.
Tabamus ei sõltu ainult sihtimisest. Selle taga on õige laskeasend, stabiilne haare, sihikupildi kontroll, rahulik päästikuvajutus ja laskmise järel relva ohutu kontrollimine. Kui üks neist etappidest laguneb, kandub viga sageli kohe märklehele.
Laskekatse võib paberil tunduda lihtne: relv kätte, märkleht ette ja vajalik arv laske ära. Tegelikult jälgitakse praktilise katse käigus tervet tegevuste ahelat. Enne esimest lasku peab taotleja oskama kuulata ja täita laskmiskoha korraldusi, võtta relva vastu õigesti ning hoida sõrm päästikust eemal kuni lasu sooritamiseni.
Pärast laskmist ei lõpe ohutu relvakäsitsemine märklehe vaatamisega. Relv tuleb instruktorile antud korras tühjendada, kontrollida ja paigutada ohutusse seisundisse. Inimene, kes tabab hästi, kuid eirab relvaohutuse põhireegleid, ei ole katseks valmis.
Kõige tavalisem viga on keskendumine üksnes tulemusele. Taotleja vaatab pärast iga lasku märklehte, hakkab tabamusi parandama ja kaotab oma tegevusjärjekorra. Katse ajal on õigem hoida tähelepanu sellel, mida parasjagu teed: haare, sihikud, päästik, lask, relva kontroll. Märkleht annab tagasiside hiljem.
Kui käsirelvaga laskekatse hõlmab kümmet lasku, ei tähenda see, et harjutamisel piisaks kümnest padrunist. Algaja vajab rohkem kordusi, et käeliigutused, ohutusvõtted ja päästikukontroll muutuksid kindlaks. Harjutamise eesmärk ei ole võimalikult kiiresti suur laskude arv täis saada, vaid teha iga seeria järel teadlik parandus.
Alusta kuivharjutusest instruktori juhiste järgi. Õpi relva ohutult võtma, kontrollima, hoidma ja sihtima. Kuivharjutus aitab märgata, kas päästikule vajutades liigub relv käes kõrvale. Kui liikumine on selgelt näha ilma lasuta, on sama viga tõenäoliselt olemas ka päris laskmisel.
Seejärel liigu lühikeste laskeseeriate juurde. Näiteks viie lasu järel kontrolli koos instruktoriga tabamuste koondumist. Kui tabamused on ühes piirkonnas, kuid mitte päris keskel, võib põhjus olla sihtimises või relva seadistuses. Kui tabamused on laiali üle märklehe, tuleb tavaliselt alustada haarde ja päästikuvajutuse korrigeerimisest.
Harjutuse lõpus tee laskekatse laadne seeria: täida korraldusi, hoia ühtlast tempot ja lase kogu nõutud laskude arv järjest. Nii saad aru, kas oskus püsib ka siis, kui tead, et iga lask läheb arvesse. Paljudel laskuritel on üksikutes harjutusseeriates hea tulemus, kuid katseolukorda meenutav järjestikune seeria toob välja kiirustamise või pingestumise.
Möödalask ei tähenda alati, et inimene ei oska sihtida. Väga sageli liigub relv hetkel, mil päästikule vajutatakse. Päästiku järsk tõmbamine, liiga tugev surve peopesaga või soov lasu hetke ette aimata viib raua kõrvale. Seda nimetatakse sageli lasu äratõmbamiseks.
Teine levinud põhjus on vale haare. Kui püstol või revolver ei ole käes piisavalt stabiilne, muutub tagasilöögi ootus tugevaks ja laskur hakkab relva enne lasku alateadlikult maha suruma. Püssi puhul mõjutavad tulemust lisaks õlatugi, põsetugi, kehaasend ja hingamine.
Kolmas põhjus on liigne tempo. Laskekatse ei ole kiirusvõistlus, kui korraldus ei näe ette ajalist piirangut. Võta enne iga lasku sama lühike kontrollhetk: relv on õiges suunas, haare on kindel, sihikud on paigas ja sõrm liigub päästikule alles siis, kui oled valmis laskma.
Praktilise katse korraldus ning vajalikud dokumendid tuleb enne aega üle kontrollida. Kohale tasub tulla puhanuna, piisava ajavaruga ja ilma kiirustamise surveta. Kui kasutad prille või kuulmiskaitset, veendu, et need sobivad laskmiseks ega häiri sihikupildi nägemist.
Lasketiirus järgi alati instruktori ja laskmiskoha eest vastutava isiku korraldusi. Relva ei käsitseta omal algatusel, relva suund ei liigu inimeste poole ning sõrm püsib päästikust eemal seni, kuni relv on suunatud märgi poole ja lasu tegemise otsus on tehtud. Kui mõni korraldus jäi arusaamatuks, küsi kohe üle. Selgituse küsimine näitab vastutustunnet, mitte ebakindlust.
Ära lase end häirida kõrvalrajal toimuvast ega teiste tulemustest. Laskekatse on sinu oskuse ja ohutuskäitumise hindamine. Rahulik inimene, kes kuulab korraldusi ja teeb kontrollitud laske, on paremas seisus kui keegi, kes püüab jätta väga kogenud laskuri muljet.
Instruktori juhendamine on eriti vajalik siis, kui sul puudub varasem relvakäsitsemise kogemus, harjutamisel jäävad tabamused märklehel laiali või tunned laskmise ajal pinget. Õige juhendaja ei paranda ainult tulemust, vaid aitab mõista, miks tabamused tekivad just sinna, kuhu nad tekivad.
Relvexi praktilises õppes saab harjutada laskekatse tegevusi samm-sammult: relva ohutut käsitsemist, laskmiskoha käsklusi, sihtimist, päästikukontrolli ja katsele sarnast laskeseeriat. Selline ettevalmistus aitab teha esimesest ametlikust katsest rahuliku soorituse, mitte esimese päris kogemuse relvaga.
Laskude arv tasub enne ametlikku aega alati kinnitada vastavalt relvaliigile ja kehtivale korrale, kuid valmisolekut näitab midagi enamat kui numbrite meeldejätmine. Kui oskad relva käsitseda ohutult ja teha iga lasu teadlikult, ei ole laskekatse lihtsalt nõutud seeria, vaid loomulik järgmine samm relvaloa taotlemisel.