Enne relvaloa saamist peavad kõik relvaomanikud tegema eksami, et seda eriõigust omada. Selle eksami käigus kontrollitakse küll relvaomaniku teadmisi, mis toob endaga kaasa tulirelv kodus, kuidas selle hoiutingimused on ettenähtud. Kas vajad siis lihtsalt lukustatavat sahtlit, relvakappi või koguni relvahoidlat. Peab teadma, mis tingimustele relva hoiukoht vastab kuhu ja kuidas seda rajada. Samas pereliikmed suuresti ei tea mida ja kuidas käituda mingil ekstreemses olukorras või siis näiteks olukorras, kus relvaomanikuga juhtunud õnnetus või terviserike.
Relvaseaduses on meie kohustused relvakäitlemise osas ära toodud, hetkel keskendume tulirelva poolel juba kandmise, edasitoimetamise ja hoidmisele. Lisaks toome ära ka kasutamise osa, mida siis loetakse tulirelva kasutamiseks RelvS mõttes.
Tulirelva hoidmise legaliseerib meie jaoks relvaluba relvaomaniku mõttes. Seega peab relvaluba olema kehtiv, et relv võiks olla kodus. Füüsilise isiku relva ja laskemoona hoidmine saab toimuda ainult tema hoiukohas. See hoiukoht on siis kas elukoht või isiku poolt määratud aadress. Hoiutingimuste poolelt peab välja tooma, et on tagatud säilimine ja ohutus ümbrusele ning välistatud juurdepääs kõrvalistele isikutele. RelvS annab võimaluse hoida lisaks relvakapile ka kõrvalistele isikutele raskesti avastatavas kohas aga juhul, kui majas lapsed, siis selline võimalus langeb ära ja peab olema relvakapp.
RelvS alusel mõistetakse relvakandmist väljaspool hoiukohta relvaloa või relvakandmisloa alusel tühja padrunipesaga, va revolver ja varjatult. Põhiline eesmärk on hoiduda kolmandatele isikutel kahju tekitamisest. Lisaks on toodud kohad nagu avalikkoosolek ja pikkett, kus ei tohi relva kanda. Edasitoimetamine erineb kandmisest selle poolest, et pole vahepealset kasutamise eesmärki ning relv peab olema tühjakslaetud.
RelvS mõistes on relva kasutamine vahetu ja eesmärgipärane tegevus objekti kahjustamiseks või tabamiseks relvaga. Õiguslikku poolt, kuhu sisse peab mahtuma, reguleerib KarS hädakaitse ja hädaseisundiga. Jahirelva puhul siis jahiseadus.
Esmalt tähendab pereliikme jaoks tulirelv kodus seda, et temal ei ole selles osas üldiselt midagi vaja teha ja puutuda iseseisvalt. Küll on aga vaja teada üldine relvaohutuse pool. Enne eksamit õpetame relvaomanikule, et kõiki relvi tuleb käsitseda, kui laetuid, seda ei tohi suunata eseme isiku või objekti poole, kui me ei taha seda mõjutada ja sõrme päästikule ei panda. Kõige tähtsam aga on kindlasti see, et me ise ei puutu relva ka siis, kui relvaomanik ise on olnud lohakas ja pannud selle nähtava kohapeale. Siis on pereliikme kohustus omanikule meenutada, et peab selle panema hoiukohta.
Esimalt muidugi on vaja meil teada, tema tervislikku seisundit ehk siis, kui kiire saab olema paranemine. Kui tegemist sellise õnnetusega, kus inimene on küll näiteks kipsis ja arstide hoole all aga peagi saab kodusele ravile ning arusaam oma olekust olemas, pole meil vaja midagi teha. Juhul, kui on juhtunud suurem õnnetus ja relvaomaniku seisund jääb pikemaks ajaks haigla seinte vahele, on meil mõistlik teavitada piirkonnapolitseinikku. Piirkonnapolitseinik saab tulla ja võtta tulirelvad KorS alusel ohu ennetamiseks PPA-sse hoiule, relvaloaga midagi ei juhtu enne, kui arstid on näiteks andnud diagnoosi, mis ei sobi kokku relvaomanikuks olemisega. Sellisel juhul on võimalik relvaomanikul või siis tema eeskostjal need tulirelvad ka realiseerida. Seda, et keegi peale relvaloa kehtetuks tunnistamist lihtsalt relvad ära võtab pole vaja karta. Isegi sundvõõrandamise korral on riik kohustatud maksma õiglast hüvitist.
Relvaseaduses on vastutus mõlemale osapoolele, nii relvaomanikule, kelle lohakusest sai kolmas isik tulirelva enda valdusesse, kui see kes tulirelva ebaseaduslikult käitleb või kasutab. Lisaks on olemas ka juba suuremate rikkumiste korral vastutus KarS alusel.
Täpsemalt leiad juba nii relvaomanikule, kui pereliikmele koolituse meie koolituste seast, lisaks võib muidugi tulla ka lasketiiru, kus instruktori juhendamisel saab ka konkreetset relva õigesti käsitseda ja proovida lasta.