Relva käsitsemine algab teadlikust ohutusest
- E-P 10.00 – 20.00
- +372 555 85 416
- sale@laskmine.ee
Relvakapp ei ole lihtsalt raske metallkast, millele tuleb kodus vaba nurk leida. Selle asukoht, kinnitamine ja igapäevane kasutus määravad, kas relv on kaitstud kõrvaliste isikute, juhusliku ligipääsu ja varguse eest. See turvalise relvakapi paigalduse näide aitab läbimõeldult planeerida kogu töö alates ruumi valikust kuni lõppkontrollini.
Relva hoidmise tingimused tulenevad õigusaktidest ning võivad ajas muutuda. Enne ostu ja paigaldust kontrolli alati kehtivaid nõudeid pädevalt asutuselt ning arvesta kapi tootja paigaldusjuhendiga. Kui nõue, hoone konstruktsioon või kapi kinnitusviis jääb ebaselgeks, ära lahenda seda oletuse põhjal – küsi nõu spetsialistilt.
Turvaline paigaldus koosneb kolmest osast: kapp on sobiva turvatasemega, see asub mõistlikult valitud kohas ning on kinnitatud nii, nagu selle konstruktsioon ja ruumi sein või põrand võimaldavad. Ainult ühest neist ei piisa. Väga hea kapp, mis seisab lahtiselt esikus, ei anna sama kaitset kui õigesti valitud ja korralikult paigaldatud kapp vähem nähtavas ruumis.
Asukoha valimisel tasub mõelda ka tavapärasele elule kodus. Relvakapp peab olema relvaomanikule kontrollitavalt ligipääsetav, kuid mitte koht, mida märkavad külalised, hooldustöötajad või lapsed. Samuti peab ukse avamiseks jääma piisavalt ruumi. Kapp, mille ust ei saa lõpuni avada, muudab relva ohutu paigutamise ja väljavõtmise ebamugavaks ning soodustab kiirustamist.
Niiskus on teine praktiline teema. Külm, halvasti ventileeritud või niiske panipaik võib pikema aja jooksul kahjustada nii relva kui ka kapis hoitavat varustust. Väldi kohti, kus esineb kondensatsiooni, veeavarii ohtu või suuri temperatuurikõikumisi. Kuivas siseruumis on relva seisukorda lihtsam kontrollida ja hooldusrutiini hoida.
Järgmine näide kirjeldab tüüpilist kodust lahendust. Tegemist ei ole universaalse kinnitusjuhisega, sest õige meetod sõltub konkreetsest kapist, selle massist ning seina ja põranda materjalist.
Oletame, et relvaomanik valib lukustatava töötoa või majapidamisruumi sisemise seina. Ruum ei ole kodu läbikäidav osa, kuid relvaomanik pääseb sinna tavapäraselt ja ilma kõrvaliste inimeste tähelepanuta. Seina kõrval ei paikne torustikku, elektrijuhtmeid ega muid paigaldisi, mida puurimine võiks kahjustada.
Enne kapi tellimist mõõdetakse ära ruumi laius, lae kõrgus, ukseava ning liikumistee välisuksest paigalduskohani. See lihtne kontroll väldib olukorda, kus raske kapp jõuab kohale, kuid ei mahu koridori pöördesse või ei mahu planeeritud seina äärde koos avaneva uksega.
Paigalduskoht peab taluma nii kapi raskust kui ka selle tavapärast kasutamist. Betoon- ja täistellissein käituvad teisiti kui kergsein ning puitpõrand nõuab teistsugust lahendust kui betoonpõrand. Ära vali kinnitusi üksnes pakendi või internetis nähtud näite järgi. Kinnituse tüüp, mõõt ja kogus peavad sobima tootja juhise ning tegeliku kandepinnaga.
Kui kapi taga on kipsplaat, ei tähenda see automaatselt, et paigaldus on võimatu. Küll aga tuleb tuvastada konstruktsiooni kandev osa ja hinnata, kas tootja ette nähtud kinnitusviis on selles olukorras võimalik. Kahtluse korral on mõistlik kaasata kogenud paigaldaja. Relvakapi turvalisus ei ole koht, kus proovida esimest korda ehitustöid improvisatsiooniga.
Kapp tõstetakse planeeritud kohale vähemalt kahekesi või sobiva tõsteabivahendiga. Raske kapi üksinda liigutamine võib lõppeda vigastuse, põrandakahjustuse või kapi ümberkukkumisega. Enne kinnitamist kontrollitakse loodiga, et kapp seisaks sirgelt ning uks avaneks ja sulguks ilma pingeta.
Kui põrand on veidi ebaühtlane, kasutatakse ainult selliseid lahendusi, mida tootja lubab. Juhuslikud puidutükid või pehmed vahetükid võivad aja jooksul vajuda ning muuta kapi ebastabiilseks. Samuti tuleb jälgida, et ukse hingede poolel oleks piisavalt ruumi ning kapi ees saaks relva rahulikult ja ohutult käsitseda.
Näites on kapil tehases ette nähtud kinnitusavad tagaosas ja põhjas. Paigaldaja märgib nende asukohad, kontrollib veel kord, et puurimiskohas ei oleks varjatud kommunikatsioone, ning kasutab kandepinnale sobivaid kinnitusvahendeid. Kinnitused paigaldatakse tootja juhendi järgi, ilma kinnituspunkte ümber tegemata või kapi konstruktsiooni omavoliliselt puurimata.
Eesmärk ei ole pelgalt kapp seina vastu suruda. Kapp peab olema kindlalt ühendatud kandva konstruktsiooniga, nii et seda ei oleks lihtne kaasa võtta, kallutada ega liigutada. Kui kinnitus tundub pärast paigaldust nõrk, seinapind mureneb või kapp hakkab pingutamisel liikuma, tuleb töö peatada ja lahendus üle vaadata. Sellist puudust ei tohi varjata riiulite, vaiba või kapitaguse sisuga.
Kui kapp on kinnitatud, kontrollitakse ust, lukku ja polte mitu korda. Uks peab liikuma vabalt, lukk peab töötama ühtlaselt ning võtme- või koodikasutus peab olema ainult selleks õigustatud inimesel. Seejärel kontrollitakse kerge survega, kas kapp liigub, kõigub või annab kinnitustes järele.
Praktiline lõpetus on ka sisekorralduse paika panemine. Relv paigutatakse kapis nii, et see ei toetuks ebastabiilselt teiste esemete vastu ega kukuks ukse avamisel välja. Laskemoona, võtmeid, dokumente ja hooldusvahendeid ei tasu hoida läbisegi. Korrapärane paigutus aitab igal avamisel kiiresti näha, kas kõik on omal kohal.
Kõige sagedasem eksimus on kapi ostmine enne, kui paigalduskoht on läbi mõõdetud ja kandepind üle kontrollitud. Teine viga on arvata, et suur kaal asendab kinnitamist. Mass võib küll raskendada liigutamist, kuid ei kõrvalda nõuetekohase paigalduse ega varguskaitse vajadust.
Probleeme tekitab ka ligipääsu korraldamine. Võtit ei jäeta samasse ruumi nähtavale ega kohta, mille leiaks kodus viibiv inimene esimese otsimisega. Koodiga luku puhul ei jagata koodi mugavuse pärast pereliikmetele, kellel puudub selleks õigus ja vajadus. Relvakapi turvalisus hõlmab nii metallkesta kui ka inimese igapäevaseid harjumusi.
Samuti ei tohiks kappi muuta nähtavaks sisustuselemendiks. Kuigi kapile ei pea tingimata ehitama eraldi varjekappi, on mõistlik vältida selle eksponeerimist aknast, avatud esikust või ruumist, kuhu satuvad sageli külalised. Diskreetsus vähendab võimalust, et kõrvaline inimene üldse teab relvakapi olemasolust.
Relvaohutus algab enne lasketiiru ja kestab pärast relva puhastamist. Sama distsipliin, millega kontrollitakse relva seisukorda, suunda ja käsitsemist, peab kehtima ka hoiustamisel. Mõistlik on teha endale lihtne rutiin: kontrolli perioodiliselt kapi lukku, ukse tööd, kinnituste seisukorda ja ruumi niiskust. Eriti tasub seda teha pärast remonti, kolimist või ruumi kasutuse muutumist.
Relvexi koolitustel käsitletavad ohutuspõhimõtted aitavad siduda seadusliku hoiustamise ja praktilise relvakäsitsemise üheks tervikuks. Hästi paigaldatud relvakapp ei asenda teadlikku relvaomanikku, kuid annab sellele teadlikkusele kodus kindla ja igapäevaselt toimiva raamistiku.
Kui oled paigalduse lõpetanud, ära piirdu mõttega, et töö sai tehtud. Ava kapp rahulikult, kontrolli süsteem üle ning kujunda igast relva hoiustamisest samasugune teadlik tegevus nagu igast relva käsitsemisest.