Relvaloakoolitus distantsõppel AUGUST 2024
- E-P 10.00 – 20.00
- +372 555 85 416
- sale@laskmine.ee
Droon võib õhku tõusta mõne sekundiga, kuid vastutus algab juba enne propellerite käivitamist. Eestis ei piisa sellest, et droon on tehniliselt korras ja lennukoht tundub tühi. Droonireeglid Eestis lähtuvad Euroopa ühtsetest lennundusnõuetest ning arvestada tuleb nii drooni massi ja varustuse, lennukoha, inimeste läheduse kui ka ajutiste piirangutega. Hea ettevalmistus hoiab ära ohtliku olukorra, rikkumise ja lennu katkestamise kohapeal.
Droonilendude puhul ei küsita kõigepealt, kas lend on töö või hobi. Esmalt hinnatakse riski. Enamik tavakasutaja lende jääb niinimetatud avatud kategooriasse. See tähendab, et lend toimub väiksema riskiga tingimustes, ilma ohtliku lastita ja drooni pidevalt nähtavuses hoides.
Avatud kategooria ei tähenda siiski piirangute puudumist. Üldjuhul ei tohi lennata kõrgemal kui 120 meetrit maapinnast, droon peab olema kaugpiloodi vaateväljas ning lend ei tohi toimuda inimeste kogunemise kohal. Samuti ei tohi drooniga vedada ohtlikke aineid ega heita lendu ajal esemeid viisil, mis võib inimesi või vara ohustada.
Oluline on mõista, et 120 meetrit ei ole automaatne õigus igas asukohas. Lennujaamade, kopteriväljakute, riigikaitseliste objektide, piirialade, kriitilise taristu ja muude tundlike kohtade lähedal võivad kehtida madalamad kõrguspiirangud, lennukeelud või loakohustus. Piirang võib olla püsiv või ajutine, näiteks päästeoperatsiooni, suure ürituse või muu erakorralise olukorra ajal.
Drooniga lendamiseks ei ole tavaliselt vaja eraldi piloodiluba samas tähenduses nagu mehitatud õhusõiduki juhil. Küll aga võib olla vajalik käitaja registreerimine. Käitaja on isik või organisatsioon, kes vastutab drooni kasutamise eest – see ei pruugi alati olla inimene, kes juhtpuldi käes hoiab.
Registreerimise kohustus tekib tavaliselt siis, kui droon kaalub vähemalt 250 grammi või kui sellel on kaamera või muu andur, millega saab koguda isikuandmeid. Erand võib kehtida mänguasjana käsitletavale droonile. Samuti tuleb registreerida käitaja juhul, kui droon võib kokkupõrkel inimesele tekitada märkimisväärse vigastusriski.
Pärast registreerimist tuleb käitaja tunnus lisada droonile nähtavalt ja nõuetekohaselt. See ei ole pelgalt formaalsus. Õnnetuse, kaebuse või vara kahjustamise korral peab olema võimalik tuvastada, kelle kasutuses õhusõiduk oli. Kui lendad kellegi teise drooniga, kontrolli enne starti, millise käitaja all droon on registreeritud ja kes vastutab lennu eest.
Paljude tavapäraste droonilendude jaoks tuleb läbida A1/A3 veebikoolitus ja teha teadmiste kontroll. See annab aluse mõista lennuohutust, privaatsust, õhuruumi, ilmastikku ning tegutsemist hädaolukorras. Koolitus ei ole mõeldud eksami lihtsalt ära tegemiseks. Küsimused puudutavad olukordi, kus vale otsus võib kaasa tuua päris kahju.
A1 ja A3 tähistavad erinevaid tegutsemisviise. A1 puhul võib teatud nõuetele vastava väiksema drooniga lennata inimestele suhteliselt lähemal, kuid tahtlikult inimeste kohal hõljuda ei tohi. A3 on ette nähtud lendamiseks piirkonnas, kus kõrvalised inimesed ei ole ohustatud. Seal tuleb hoida piisavat kaugust elu-, äri-, tööstus- ja puhkealadest.
Kui kasutad raskemat drooni või soovid lennata inimestele lähemal tingimustes, mida A1/A3 ei kata, võib vaja minna A2 pädevust. See eeldab lisateadmisi ja enesekoolitust praktiliste oskuste kohta. Kui plaanitav lend ei mahu avatud kategooriasse – näiteks keerukas töö lend tihedas linnakeskkonnas või tegevus väljaspool tavapiiranguid -, tuleb hinnata erikategooria nõudeid ning vajalikku luba või tegevusdeklaratsiooni.
Siin tasub vältida oletamist. Droon on tehniline vahend, kuid õhuruum on reguleeritud keskkond. Kui lennu eesmärk, koht või tehniline lahendus muutub, tuleb kontrollida, kas varasem pädevus ja senine töökorraldus on endiselt piisavad.
Kõige tavalisem viga on teha otsus ainult kaardirakenduse või tuttava maastiku järgi. Metsarada, rand või tühi parkla võib tunduda sobiv, kuid selle kohal võib kehtida õhuruumi piirang. Kontrolli enne iga lendu ametlikku droonigeotsoonide kaarti ja vaata üle, kas piirkonnas kehtib kõrguspiirang, kooskõlastusnõue või lennukeeld.
Geotsooni kontroll peab toimuma vahetult enne lendu, mitte ainult siis, kui käisid samas kohas eelmisel nädalal. Ajutised piirangud võivad muutuda kiiresti. Eriti tähelepanelik tuleb olla lennujaamade ümbruses, päästesündmuste lähedal ja kohtades, kus võib liikuda madalalt koptereid.
Lennukohta hinnates vaata ka maapealseid riske. Kas piirkonnas liigub inimesi, koeri, jalgrattureid või sõidukeid? Kas on elektriliine, mastisid, puid või hooneid, mis võivad katkestada raadioside või varjata drooni? Kas sul on võimalik droon turvaliselt tagasi tuua, kui tuul tugevneb või aku hakkab kiiresti tühjenema?
Kui vastus mõnele neist küsimustest on ebakindel, vali teine koht või lükka lend edasi. Ohutu otsus ei ole alati startimine.
Hea lennurutiin vähendab kiirustamisest tulenevaid vigu. Enne iga lendu tee vähemalt järgmised kontrollid:
Viimane punkt on sageli kõige olulisem. Katkestamiskriteerium võiks olla konkreetne: inimene siseneb lennualale, tuul muutub tugevaks, nähtavus halveneb, side nõrgeneb või aku käitub ebatavaliselt. Kui otsus on enne starti läbi mõeldud, ei pea seda pingelises olukorras nullist tegema.
Droonikaamera ei anna õigust inimesi lähedalt filmida või nende tegevust salvestada. Isegi siis, kui lend on lennundusreeglite järgi lubatud, tuleb arvestada privaatsuse, isikuandmete kaitse ja omaniku õigustega. Erahoovi, akendesse või kõrvaliste inimeste tegevusse suunatud kaamera võib tekitada põhjendatud kaebusi ning kahjustada usaldust kogu drooniharrastuse vastu.
Praktiline põhimõte on lihtne: kogu ainult sellist pilti ja infot, mida sul on lennu eesmärgi jaoks päriselt vaja. Kui filmid üritust, kinnistut või tööd, teavita asjaosalisi arusaadavalt. Kui droonilend toimub kliendi tellimusel, lepi eelnevalt kokku, kes vastutab lubade, ohuala ja salvestatud materjali kasutamise eest.
Inimeste kogunemise kohal lendamine on avatud kategoorias keelatud. Kogunemiseks ei pea olema suur festival – määrav on see, kas inimesed saaksid drooni kukkumise korral kiiresti ja vabalt ohualast eemalduda. Tihedas rahvamassis see üldjuhul võimalik ei ole.
Hämarus ja pimedus muudavad kauguse, kõrguse ja takistuste hindamise keerulisemaks. Kui lendad vähese valgusega, peab droon olema teistele õhuruumikasutajatele nähtav ning kaugpiloot peab säilitama reaalse kontrolli olukorra üle. Pelgalt ekraanipildi jälgimine ei asenda visuaalset vaatlust.
Rikke korral on esimene tegevus riski vähendamine, mitte salvestise päästmine. Kui side katkeb, jälgi drooni eelseadistatud käitumist ja väldi olukorra halvendamist juhuslike käskudega. Kui droon on kontrollitav, suuna see võimalikult kiiresti ohutusse maandumiskohta. Kui toimus õnnetus, vigastus või vara kahjustamine, kogu faktid, säilita lennuandmed ning teavita vajaduse korral pädevaid asutusi ja asjaosalisi.
Ei. Väike kaal võib lihtsustada nõudeid, kuid ei tühista geotsoone, kõrguspiiranguid, privaatsusreegleid ega kohustust vältida inimeste ohustamist. Ka alla 250-grammise drooniga tuleb lennata vastutustundlikult.
See võib olla võimalik, kuid drooni ümbrust peab keegi pidevalt visuaalselt jälgima. Praktikas tähendab see sageli vaatlejat, kes hoiab drooni palja silmaga nähtavuses ja saab kaugpilooti kohe ohu eest hoiatada. Enne FPV-lendu kontrolli alati konkreetse lennu suhtes kehtivaid tingimusi.
Varasem kogemus aitab, kuid ei asenda kehtivate nõuete tundmist. Droonide automaatsed funktsioonid võivad anda petliku kindlustunde, samal ajal kui õhuruumi, inimeste läheduse ja andmekaitsega seotud vastutus jääb kaugpiloodile. Relvexi droonikoolitus sobib inimesele, kes soovib siduda praktilise lennuoskuse selge ohutusloogika ja kehtivate reeglite mõistmisega.
Kõige kindlam droonilend ei alga stardinupust, vaid otsusest, et tingimused on kontrollitud, oskused piisavad ja vajadusel jääb droon täna maa peale.