Kui ostsid drooni paar aastat tagasi ja oled sellega juba lennanud, ei tähenda varasem kogemus automaatselt, et kõik on ka praegu nõuetekohane. Droonipiloodi nõuete muutused puudutavad sageli just neid lennutajaid, kes kasutavad vana drooni, lendavad uues asukohas või eeldavad, et väikese kaaluga seade vabastab nad kõigist kohustustest. Tegelikult tuleb enne iga lendu hinnata nii drooni omadusi, lennukohta kui ka kavandatavat tegevust.

Droonilennunduses on ohutusreegel lihtne: lennata saab siis, kui piloot teab, kes vastutab, millises kategoorias lend toimub ja millised piirangud kehtivad konkreetses õhuruumis. Sama distsipliin, mida nõuab ohutu relvakäsitsemine, aitab ka drooni puhul vältida olukordi, kus hea kavatsusega lend muutub rikkumiseks või ohuriskiks.

Miks droonipiloodi nõuete muutused mõjutavad iga lennutajat?

Reegleid muudetakse, sest droonide arv, kasutusviisid ja tehnilised võimalused arenevad kiiresti. Kaamera, automaatne jälgimine, suurem lennukaugus ja öölend ei ole enam haruldased funktsioonid. Need võimalused suurendavad aga piloodi vastutust inimeste, hoonete, liikluse, teiste õhusõidukite ja isikuandmete ees.

Kõige tavalisem eksiarvamus on, et nõuded sõltuvad ainult drooni kaalust. Kaal on oluline, kuid mitte ainus kriteerium. Arvesse lähevad ka drooni klassimärgis, kas seadmel on kaamera, kui lähedal lennatakse kõrvalistele inimestele, kas lend toimub nähtavusulatuses ning milline on lennuala. Näiteks alla 250-grammine kaameraga droon võib nõuda käitaja registreerimist, kuigi selle kasutamise tingimused on sageli leebemad kui raskema seadme puhul.

Nõudeid tuleb vaadata kolmes kihis. Esiteks on drooni tehnilised omadused. Teiseks on piloodi pädevus ja käitaja kohustused. Kolmandaks kehtivad asukohapõhised piirangud, mis võivad muuta muidu lihtsa lennu lubatavaks ainult kooskõlastuse alusel või täielikult keelatuks.

Alusta käitajast, mitte puldist

Drooniga seotud vastutus ei ole alati ainult inimesel, kes juhib puldiga seadet. Euroopa süsteemis eristatakse drooni käitajat ja kaugpilooti. Käitaja korraldab tegevuse, tagab nõuete täitmise ning vastutab selle eest, et droon ja lennu korraldus oleksid nõuetekohased. Kaugpiloot juhib drooni konkreetsel lennul.

Kui lendad oma isikliku drooniga, võivad need rollid olla ühel inimesel. Kui drooni kasutab ettevõte, koolitusgrupp või mitu töötajat, tuleb rollid ja vastutus selgelt paika panna. Registreering ei ole pelgalt vormitäide. Käitaja tunnus tuleb kasutada nõutud viisil ning registreeringu andmed peavad olema ajakohased.

Registreerimise vajadust hinnates kontrolli drooni kaalu, kaamera või muu isikuandmeid koguda võimaldava anduri olemasolu ning seda, kas tegemist on mänguasjaga. Kaamera olemasolu on eriti tähtis, sest see muudab paljude väikeste droonide puhul käitaja registreerimise vajalikuks. Kahtluse korral ei ole mõistlik lähtuda müügikuulutusest või sõbra kogemusest, vaid kontrollida kehtivaid nõudeid ametlikust lennundusteabest.

Avatud kategooria ei tähenda piiranguteta lendu

Enamik harrastus- ja lihtsamaid tööalaseid lende jääb avatud kategooriasse. See on mõeldud madalama riskiga tegevuseks, kuid sellel on konkreetsed piirid. Üldjuhul tuleb drooni hoida otseses nähtavusulatuses, lennata kuni 120 meetri kõrgusel maapinnast ning vältida ohtlike esemete või ainete vedu ja heitmist.

Avatud kategooria jaguneb A1-, A2- ja A3-alamkategooriaks. Õige alamkategooria sõltub drooni klassist, massist ning sellest, kui lähedal võivad viibida lennuga mitteseotud inimesed. A1 võimaldab teatud tingimustel lennata inimestele lähemal, kuid mitte inimkogumite kohal. A3 sobib olukorda, kus lend toimub inimestest ja asustatud aladest selgelt eemal. A2 eeldab üldjuhul täiendavat pädevust ning võimaldab kindlatel tingimustel väiksemat kaugust kõrvalistest inimestest.

Siin tekibki üks olulisemaid praktilisi erinevusi. Piloodil võib olla A1/A3 veebipõhine pädevustunnistus, kuid see ei anna õigust valida iga lennu jaoks A2 tingimusi. Samuti ei muuda A2 pädevus lubatavaks lendu rahvarohkel üritusel, staadioni kohal või kohas, kus all olevad inimesed ei saa lennuga seotud riskist eemale liikuda.

Kontrolli drooni klassimärgist ja tegelikku kasutust

Uuematel droonidel võib olla C0, C1, C2, C3 või C4 klassimärgis. See märgis aitab määrata, millises avatud kategooria alamkategoorias saab seadet kasutada. Vanematel droonidel võib klassimärgis puududa ning siis võivad nende kasutusvõimalused olla kitsamad kui esmapilgul tundub.

Ära eelda, et tarkvarauuendus või tootja rakenduse teade lahendab õigusliku küsimuse. Tehniline piirang võib aidata, näiteks hoida drooni ettenähtud kõrgusel, kuid piloot vastutab siiski lennu tervikliku ohutuse eest. Enne lendu vaata üle drooni dokumentatsioon, klassimärgis, paigaldatud lisaseadmed ja aku tegelik lennuaeg. Nõrk aku või tuuline ilm ei ole ainult mugavusprobleem – need võivad muuta ohutu varumaandumise keeruliseks.

Pädevus tuleb siduda lennu riskiga

A1/A3 pädevus on paljudele pilootidele vajalik lähtekoht, kuid eksami sooritamine ei asenda harjutamist. Pädev piloot oskab hinnata kaugust, kõrgust, tuult, tagasipöördumisvaru ja inimeste liikumist lennualal. Ta ei keskendu ainult ekraanile, vaid jälgib ka ümbrust.

A2 pädevuse puhul tuleb arvestada täiendava teoreetilise ettevalmistuse ja eksamiga. Selle eesmärk on näidata, et piloot mõistab lennu tehnilisi ja operatiivseid riske paremini. Kui plaanid lennata keerukamas keskkonnas, tasub enne ametliku pädevuse omandamist harjutada juhendaja toel avatud ja turvalisel alal. Nii ei jää teadmised ainult testivastusteks.

Lend, mis ei mahu avatud kategooria raamidesse, võib kuuluda erikategooriasse. See võib juhtuda näiteks siis, kui soovid lennata väljaspool otsest nähtavusulatust, väga lähedal inimestele, keerukas linnakeskkonnas või erilise tööülesande täitmiseks. Sellisel juhul ei piisa tavapärasest harrastaja pädevusest. Vajalik võib olla tegevusluba, deklaratsioon standardstsenaariumi alusel või muu asjakohane menetlus.

Lennukoha kontroll on kohustuslik enne iga starti

Isegi nõuetekohaselt registreeritud käitaja ja pädev piloot ei saa lennata igal pool. Lennupiirangud võivad olla seotud lennuväljade, kopteriväljakute, riigikaitseliste objektide, kriitilise taristu, kaitsealade, avalike ürituste või ajutiste õhuruumipiirangutega. Piirang võib kehtida kogu alal või sõltuda lennukõrgusest ja kellaajast.

Ära tugine ainult drooni rakenduse kaardile. Tootja kaart võib olla kasulik esmaseks orientiiriks, kuid see ei pruugi sisaldada kõiki Eestis kehtivaid ega ajutisi piiranguid. Kontrolli ametlikku õhuruumi- ja geograafiliste tsoonide teavet alati samal päeval, mil lend toimub. Kui ilm, asukoht või ülesanne muutub, tee kontroll uuesti.

Lennukoha hindamisel küsi endalt kolm küsimust. Kas ma saan drooni kogu lennu jooksul näha? Kas kõrvalised inimesed võivad ootamatult lennualale sattuda? Kas mul on selge ja turvaline katkestamis- või maandumisplaan? Kui mõnele küsimusele puudub kindel vastus, tuleb lennuplaani muuta või lend ära jätta.

Kaamera kasutamine nõuab ka privaatsuse austamist

Droonilend ei ole ainult lennundusreeglite teema. Kaamera, termokaamera või muu sensoriga seade võib koguda inimeste ja eraomandi kohta teavet. Ära filmi inimesi põhjendamatult, ära lenda üle eramajade pelgalt huvist ning väldi salvestiste avaldamist ilma õigustatud aluseta.

Praktiline reegel on lihtne: kogu ainult seda, mida sul on lennu eesmärgiks vaja. Kui pildistad kinnisvara, üritust või maastikku tööülesande raames, lepi tellijaga eelnevalt kokku lennuala, salvestise kasutus ja see, kes materjalile ligi pääseb. Nii väldid hilisemaid arusaamatusi ning hoiad oma tegevuse professionaalsena.

Enne lendu kasuta kindlat kontrolljärjekorda

Kõige töökindlam viis muudatustega toime tulla on kasutada iga lennu eel sama rutiini. Kontrolli käitaja registreeringut ja piloodi pädevust, veendu drooni klassis ning tehnilises korras, vaata üle ametlikud õhuruumipiirangud ja hinda ilmastikku. Seejärel määra startimis- ja maandumisala ning otsusta, mida teed sidekatkestuse, ootamatu inimese ilmumise või aku kiire tühjenemise korral.

Kui kasutad drooni harva, tasub enne keerukamat lendu teha lühike kordamistreening. Relvexi droonikoolituse mõte ongi siduda reeglid reaalse otsustamisega: millal võib lennata, millal tuleb lennuplaani muuta ja millal on õige valik lend ära jätta.

Droonipiloodi nõuete muutused ei peaks tekitama ebakindlust, kui käsitled neid sama moodi nagu lennueelset kontrolli. Võta aega, kontrolli kehtivat teavet ning tee otsus faktide, mitte oletuste põhjal. Hea lend ei alga stardist – see algab vastutustundlikust ettevalmistusest.