Droon tõuseb õhku mõne sekundiga, kuid ohutu lend ei alga kunagi stardinupust. See algab hetkest, mil otsustad, kas selles kohas, selle ilmaga ja selle ülesande jaoks on lend üldse põhjendatud. Drooniga ohutu lendamine tähendab, et piloot juhib korraga tehnikat, hindab keskkonda ning arvestab teiste inimeste, õhusõidukite ja vara turvalisusega.
Relvakäsitsemises kehtib lihtne põhimõte: ohutus ei ole üks tegevus, vaid tegevuste järjekord. Sama kehtib drooni puhul. Hea piloot ei looda sellele, et midagi ei juhtu. Ta loob enne lendu tingimused, mille puhul viga ei kasva õnnetuseks.
Droonilennul on alati eesmärk. See võib olla hoone ülevaatus, maastiku filmimine, kinnistu vaatlus või lihtsalt harjutamine. Eesmärk määrab, kui kaua tuleb lennata, kui kaugele võib lennata, millist kõrgust vajad ning mis võib valesti minna. Kui ülesannet ei ole võimalik sõnastada ühe või kahe lausega, on lennuplaan tõenäoliselt veel liiga ebamäärane.
Enne õue minekut vaata üle, kas piirkonnas kehtib õhuruumi piirang või eritingimus. Lennujaamade, kopteriväljakute, kaitstavate objektide, sündmuste ja teatud asulate läheduses võivad kehtida piirangud, mille eiramine ei ole lihtsalt halb tava, vaid võib olla ohtlik ja rikkuda nõudeid. Õhuruumi olukord võib muutuda, seega ära tugine eelmise nädala või eelmise lennu teadmisele.
Samuti kontrolli, millised nõuded kehtivad sinu drooni, lennuviisi ja kavandatava asukoha puhul. Mõne lennu jaoks võib olla vajalik operaatori registreering, kaugpiloodi pädevus või eraldi luba. Kui sa ei ole nõuetes kindel, ära täida lünki oletustega. Ohutu otsus on lend edasi lükata, kuni tingimused on selged.
Õhuruum ei ole ainus koht, mida tuleb jälgida. Vaata stardi- ja maandumisala üle nagu tööala. Kas seal liigub lapsi, jalakäijaid, koeri või sõidukeid? Kas lähedal on elektriliine, puid, metallkonstruktsioone või hooneid, mis võivad häirida signaali ja muuta maandumise keeruliseks?
Vali koht, kus saad drooni rahulikult käivitada ning kuhu saad vajadusel kiiresti tagasi maanduda. Hea maandumisala on tasane, nähtav ja kõrvaliste inimesteta. Kui lennu ajal koguneb stardi lähedale rahvast, ära eelda, et nad mõistavad drooni käitumist või hoiavad ise piisavat vahet. Piloodil lasub vastutus lend katkestada või ala uuesti korraldada.
Kõige tavalisemad probleemid ei teki keerulistest riketest, vaid kiirustamisest. Poolikult kinnitatud propeller, kahjustatud aku või täis mälukaart ei pruugi tunduda olulised enne starti. Õhus võivad need aga sundida tegema halbu otsuseid.
Enne igat lendu kontrolli vähemalt järgmisi punkte:
Tagasipöördumise kõrguse määramisel arvesta ümbruse kõrgeimate takistustega, mitte ainult stardiala vaatega. Puud, mastid, kraanad ja hooned võivad jääda kaugemal või teises lennusuunas esialgu märkamatuks. Liiga madal automaatne tagasilend võib viia kokkupõrkeni, liiga kõrge seadistus võib aga olla probleemne piiratud õhuruumis. Õige valik sõltub asukohast ja tuleb teha enne õhkutõusu.
Akuga tasub olla eriti tähelepanelik. Külm vähendab aku tegelikku tööaega ning vananenud või löögi saanud aku võib käituda ettearvamatult. Ära planeeri lendu aku näidiku viimastele protsentidele. Maandumiseks, ootamatuks vastutuuleks ja ümberpositsioneerimiseks peab jääma selge varu.
Paljud droonid suudavad lennata palju kaugemale, kui piloot neid palja silmaga kindlalt jälgida suudab. Tehniline võimekus ei ole sama mis ohutu lennupiir. Nähtavuse piires lendamine aitab hinnata drooni asendit, kaugust takistustest, ümbruses liikuvaid inimesi ning võimalikke õhusõidukeid.
Ära keskendu ainult ekraanipildile. Kaamera vaateväljas ei pruugi olla puuoksi, juhtmeid, linde ega inimesi, kes lähenevad droonile kõrvalt. Tõsta regulaarselt pilk ekraanilt üles. Kui lendad koos vaatlejaga, leppige enne kokku, kuidas teineteist teavitate ja kes jälgib millist riski. Vaatleja ei asenda pilooti, kuid aitab märgata seda, mis jääb juhtimispuldi taga tähelepanuta.
Kui märkad läheduses teist õhusõidukit, lõpeta manööverdamine ja vii droon ohutult madalamale või maandu vastavalt olukorrale. Ära püüa hinnata teise õhusõiduki kõrgust või liikumissuunda oletuse põhjal. Kahtluse korral anna ruumi. See on alati parem valik kui riskida kokkupõrkega.
Hea kaader võib meelitada lendama liiga lähedale hoonele, veekogule, rahvahulgale või liikuvale objektile. Sellises olukorras küsi endalt, mis juhtub siis, kui kaob positsioneerimine, tuul tugevneb või inimene astub ootamatult sinu lennutrajektoorile. Kui vastus on ebamugav, muuda võttenurka või jäta kaader tegemata.
Inimeste filmimisel arvesta lisaks lennuohutusele privaatsusega. Droon ei anna õigust teisi inimesi pealt kuulata, jälgida või filmida viisil, mis riivab nende õigusi ja põhjendatud ootust privaatsusele. Professionaalne käitumine tähendab, et selgitad tegevuse eesmärki, valid mõistliku kauguse ning väldid tarbetut tähelepanu teiste inimeste tegemistele.
Lennu ärajätmine ei ole läbikukkumine. See on korrektne riskijuhtimine. Eriti ettevaatlik tuleb olla tugeva või puhangulise tuule, vihma, lumesaju, udu ja halva nähtavuse korral. Ka droon, mis tundub rahulikus stardikohas stabiilne, võib kõrgemal või hoonete vahel sattuda täiesti teistsugusesse tuulde.
Lend tuleb edasi lükata ka siis, kui oled väsinud, kiirustad või tunned, et seadete ja nõuete kontrollimiseks ei ole aega. Lennuohutuse suurim vaenlane ei ole alati tehniline rike, vaid suhtumine, et seekord saab kiiresti ära teha. Sama põhimõte kehtib siis, kui aku seisukord on kahtlane, propeller on saanud löögi või juhtimissignaal käitub ebastabiilselt.
Kui droon käitub lennu ajal tavapäratult, ära jätka salvestamist lootuses, et probleem kaob. Too droon rahulikult lähemale, maandu esimesel turvalisel võimalusel ja selgita põhjus välja maapinnal. Häiretega tehnika kasutamine suurendab riski iga järgmise minutiga.
Algaja piloodi suurim viga ei ole ebakindlus, vaid soov alustada kohe keerulise lennuga. Kinnistu ümber lendamine, kitsas kohas manööverdamine või liikuvate objektide filmimine nõuab rohkem oskust kui avatud alal rahuliku ringi tegemine. Esmalt kinnista stabiilne õhkutõus, paigalpüsiv lend, suunamuutused, kõrguse hoidmine ja täpne maandumine.
Harjuta teadlikult ka katkestamist. Tõuse madalale kõrgusele, lenda lühike trajektoor ja too droon tagasi. See õpetab hindama kaugust, reageerima juhtimisele ning lõpetama ülesande kontrollitult. Alles siis, kui põhilised võtted toimivad automaatselt, on mõistlik lisada kõrgust, kaugust ja keerukamaid lennusuundi.
Instruktori juhendamisel saad harjutada olukordi, mida üksi õppides sageli ei märgata: ebasobiv stardikoht, liiga optimistlik akuarvestus, takistuste mõju lennutrajektoorile või valed otsused ootamatu häire korral. Relvexi droonikoolituse väärtus seisnebki praktilises ja distsiplineeritud lähenemises – enne keerulisemat ülesannet tuleb saada põhitõed kindlalt kontrolli alla.
Ei. Drooni väike kaal või kompaktne mõõt ei kõrvalda kohustust hinnata õhuruumi, inimesi, privaatsust ega kohalikke piiranguid. Nõuded sõltuvad droonist, lennukohast ja tegevusest, mistõttu tuleb iga lend eraldi läbi mõelda.
Andurid on abivahend, mitte garantii. Need ei pruugi tuvastada peeni oksi, juhtmeid, klaaspindu, väikseid objekte ega kõiki takistusi igast suunast. Piloot peab säilitama tähelepanu ka siis, kui droon pakub mitut automaatset turvafunktsiooni.
Üht universaalset protsenti ei ole, sest seda mõjutavad tuul, temperatuur, kaugus ja drooni seisukord. Mõistlik piloot alustab tagasilendu varakult ning jätab piisava varu ootamatute olukordade jaoks. Akuhoiatus ei ole maandumisplaani algus, vaid viimane märguanne, et oled varu liiga väikseks lasknud.
Järgmise lennu eel ära küsi ainult, kas droon suudab õhku tõusta. Küsi, kas sina suudad selle lennu igas etapis turvaliselt lõpetada. Kui vastus on jah, on start põhjendatud.