Tingimused

Cras ultricies ligula sed magna dictum porta. Vivamus magna justo, lacinia eget consectetur sed, convallis at tellus. Cras ultricies ligula sed magna dictum porta. Curabitur non nulla sit amet nisl tempus convallis

Cras ultricies ligula sed magna dictum porta. Vivamus magna justo, lacinia eget consectetur sed, convallis at tellus. Cras ultricies ligula sed magna dictum porta. Curabitur non nulla sit amet nisl tempus convallis quis ac lectus. Vestibulum ac diam sit amet quam vehicula elementum sed sit amet dui. Mauris blandit aliquet elit, eget tincidunt nibh pulvinar a. Sed porttitor lectus nibh. Sed porttitor lectus nibh. Cras ultricies ligula sed magna dictum porta. Sed porttitor lectus nibh.
Cras ultricies ligula sed magna dictum porta. Vivamus magna justo, lacinia eget consectetur sed, convallis at tellus. Cras ultricies ligula sed magna dictum porta. Curabitur non nulla sit amet nisl tempus convallis quis ac lectus. Vestibulum ac diam sit amet quam vehicula elementum sed sit amet dui. Mauris blandit aliquet elit, eget tincidunt nibh pulvinar a. Sed porttitor lectus nibh. Sed porttitor lectus nibh. Cras ultricies ligula sed magna dictum porta. Sed porttitor lectus nibh.
SULGE

Korduma kippuvad küsimused

Kus Relvade ja Taktikaõppekeskus asub?

Asume Tondi Elektroonika hoovi peal, kõrge punase maja keldris. Sissepääs on hoovi poolt

 

Milliste ühistrantsportidega on võimalus tulla  Tallinna kesklinnast Relvade ja Taktikaõppekeskusesse?

  1.   Trammid nr. 3 ja 4, peatus “Tondi”
    b.    Bussid nr. 5, 18, 36, peatus “Kalev”
    c.    Takso – Kindlasti juurde panna ka umbkaudne maksumus.

 

Kuidas taotleda relvaluba?

Selle jaoks on 7+1 lihtsat sammu:

  • Relva vajaduse hindamine – Mõtle, milleks relva vajad ning millist relva vajad.
  • Perearsti tõendi saamine
  • Taotluse esitamine – Logi sisse taotluskeskkonda, täida avaldus, tasu riigilõiv 30€ ning saada avaldus menetlusse.
  • Hoiutingimuste kontrollimine – võta vastu ametnikud, kes tulevad kontrollivad, kas tulevase relva hoiustamistingimused vastavad nõuetele.
  • Taotluse menetlemine – ametnikud vaatavad esitatud taotluse üle kahe kuu jooksul ja kontrollivad Teie tausta.
  • Eksami sooritamine – Menetleja lepib Teiega kokku eksamiaja. Tasu eksamite eest riigilõiv 30€. Soorita teooriaeksam, soorita laskekatse.
  • Relvaloa väljastamine – Teile väljastatakse digiluba. Paberil lube enam ei väljastata. Digiloa leiad taotluskeskkonnas ning see on nähtav nii kaupmehele kui ka politseile.

Kaheksas samm – kui mõtled relvaloa taotlemise peale, siis mõtle ka õppimise peale. Relvade ja Taktikaõppekeskus pakub erinevaid koolitusi, mis toetavad relvaloa taotlemisel nii teooria- kui praktiliseeksami edukat sooritamist. Koolitusele võid tulla juba enne, kui alustad relvaloa taotlemise protsessiga!

 

Kirjutasime relvaloa taotlemise teemal ka siin.

 

Kuidas toimub koolitustele registreerimine?

Registreerimine Relva ja Taktikaõppekeskuse koolitustele toimub läbi meie e-poe.

  • Relvaloa taotleja koolitus: Peale ostu sooritamist oletegi kursusele registreeritud. Eraldi kinnitust selle kohta ei tule. Ostu sooritamisel palume teil sisestada ka oma isikukood ja meiliaadress. Need edastatakse meile läbi e-poe infosüsteemi. Isikukoodi vajame selleks, et saaksite tuludeklaratsiooniga koolituskuludelt raha tagasi. Meiliaadress on vajalik e-õppe keskkonnas kasutaja loomiseks. Kasutaja loomise kohta tuleb teile kinnituskiri. Praktilise koolituse aeg kokkuleppel lasketiiru instruktoriga.
  • IPSC turvakoolitus: Peale ostu sooritamist oletegi kursusele registreeritud. Eraldi kinnitust selle kohta ei tule. Tulge lihtsalt koolituse kuupäevadel kohale ja olge valmis õppima.
  • Praktilised koolitused (Tulirelva käsitsemise ja laskeoskuse katse, Praktiline püstoli koolitus relvaeksamiks, Praktiline revolvri koolitus relvaeksamiks, Praktiline püssi koolitus relvaeksamiks): Peale ostu sooritamist võtke ühendust Tondi Lasketiiru instruktoriga telefonil +372 555 85 416 või aadressil sale@laskmine.ee ning lepi kokku enda jaoks sobiv praktilise koolituse aeg.
  • Relvakoolitus ja e-õpe: Peale ostu sooritamist edastatakse Teile e-õppe keskkonnast kinnituskiri koos kasutajanime ja parooliga. Praktiline koolitus kokkuleppel lasketiiru instruktoriga.
  • Relvaloa taotleja testid e-õppes: Peale ostu sooritamist edastatakse Teile e-õppe keskkonnast kinnituskiri koos kasutajanime ja parooliga.

 

Kui kaua on avatud e-õppe keskkonnas testide lahendamise võimalus?

1+1 nädalat. See tähendab, et kui olete saanud e-õppe keskkonda endale kasutaja ja parooli, siis on Teil kasutaja loomise hetkest aega 1 nädal (7 päeva), et teste lahendada. Siis Teie konto peatatakse. Teil on võimalus oma konto veel üheks nädalaks aktiveerida Teile sobival ajal (kirjutage oma soovist aadressil sale@laskmine.ee). Kui soovite kohe kaks nädalat järjest harjutada, siis andke oma soovist teada.

 

Miks 1+1 nädalat?

1+1 nädalat on väljakujunenud meie Relvaloa Taotleja Koolitusest tulenevalt. Kuna alati pole võimalik ette ennustada, millal on Teil võimalus relvaeksamit sooritama minna, siis lõime 1+1 süsteemi. Esimene õppimise nädal avatakse kohe peale Relvaloa Taotleja Koolituse lõppu (v.a. Relvaloakoolitus distantsõppel), et saaksite oma teadmisi kinnistada. Kuid kui Teie relvaeksam on näiteks alles kuu aja pärast peale koolituse lõppu, on Teil võimalus enne eksamit oma teadmisi meie e-õppe keskkonnas uuesti värskendada. Kui olete soetanud ainult e-õppe testide teenuse, siis andke meile teada, kas soovite kohe järjest kaks nädalat õppida.

 

Ma ei ole saanud e-õppe keskkonnast kinnituskirja. Mis edasi?

Andke meile koheselt oma murest teada. Vaatame üle, kas viga on olnud meiliaadressi sisestamisel või milleski muus. Lisaks kontrollige alati üle oma rämpsposti kaust. On juhuseid, kui e-õppe keskkonnast tulnud kiri on läinud läbi erinevate filtrite rämpsposti. Kirjutage meile sale@laskmine.ee ja leiame kiirelt probleemi üles!

 

Relvaloakoolitus distantsõppel – kuidas see toimub?

Lühidalt tähendab distantsõpe seda, et oleme kokku liitnud spetsiaalse programmi, mis koosneb videoloengutest, testidest, animatsioonidest ja diskussioonist. Teoorialoengud toimuvad videosilla vahendusel meie e-õppe keskkonnas. See annab võimaluse kogu loengu vältel ja ka loengu lõpus küsida lektorilt täiendavaid küsimusi. Täpselt nagu oleksid loenguruumis kohapeal ja seda ikka selleks, et sul relvaluba kindlalt tasku saaks. Puudu ei ole ka testid ning nagu kontaktkoolituse puhul, jäävad relvatestid Teile avatuks ka peale distantsõppe lõppu. Rohkem saad lugeda juba siit.

 

Mis on SLICE?

SLICE makseviis võimaldab 75-800€ ostude eest tasuda kolmes võrdses osas intressi ja teenustasude vabalt. Sa ei maksa sentigi rohkem kui on toote tegelik maksumus! SLICE makseviisi saad valida ostmise viimases etapis ehk kassa lehel ja seda juhul kui ostu summa jääb vahemikku 75-800 eurot. Esimese osamakse teed alles kuu pärast ostu sooritamist ja teise ning kolmanda makse sellele järgnevatel kuudel. SLICE makseviisiga tasumine on kiire ja mugav. Ostu kinnitamine toimub vaid mõne hetkega ja pole vaja sõlmida krediidilepingut. SLICE makseviisiga tasumise võimalus on märgitud iga toote juures SLICE’i logoga!

Teenust pakub Inbank AS

 

Info ja küsimused: sale@laskmine.ee või +372 555 85 416

SULGE

Drooni tõrjumiseks pead teadma droonipiloodi vaadet

Drooni tõrjumiseks pead teadma droonipiloodi vaadet

19.11.2026

Kui droon ilmub piiratud alale, lasketiiru lähistele või sündmuse kohale, on esimene impulss sageli küsida, kuidas see kiiresti maha võtta. Tegelikult drooni tõrjumiseks pead teadma droonipiloodi vaadet. Alles siis saad hinnata, mida piloot tõenäoliselt näeb, milliseid otsuseid ta saab teha ning millal on tegemist eksimuse, hooletuse või võimaliku tahtliku tegevusega.

Tõrje ei alga seadme valimisest. See algab olukorrateadlikkusest, inimeste turvalisusest ja õiguslikult korrektsest reageerimisest. Eriti relvade, laskmise ja turvatundlike objektide kontekstis võib läbimõtlematu tegevus suurendada ohtu rohkem kui droon ise.

Mida droonipiloot tegelikult näeb?

Droonipiloodi vaade ei ole sama, mis maapinnal seisval vaatlejal. Piloot võib juhtida drooni otsevaatluse abil, kuid sageli toetub ta kaamerapildile, kaardivaatele ning lennuandmetele. Kaamerapilt on piiratud: sellel võib puududa sügavustaju, nähtavus võib halveneda vastuvalgustuse või vihma tõttu ning kaadris ei pruugi olla inimesi, sõidukeid ega muid ohte, mis on tegelikult väga lähedal.

Piloodi otsuseid mõjutavad ka side kvaliteet, aku jääk, seadme tehnilised piirid ja automaatsed turvafunktsioonid. Näiteks võib ühenduse katkemisel droon käituda seadistusest sõltuvalt erinevalt. Seetõttu ei tohi eeldada, et droon liigub alati täpselt piloodi teadliku käsu järgi või et piloot mõistab kohe, kus tema seade asub.

Samas ei tähenda tehniliste piirangute olemasolu, et iga lend on süütu. Madal lend inimeste kohal, korduv liikumine tundliku ala piiril või sihipärane vaatlus võivad nõuda kiiret ja dokumenteeritud reageerimist. Õige hinnang sünnib käitumismustri, mitte üksiku oletuse põhjal.

Kaamerapilt võib tekitada vale turvatunde

Piloot võib näha ekraanilt avarat vaadet, kuid kaamera ei anna alati usaldusväärset infot tegeliku kauguse, kõrguse ega võimalike takistuste kohta. Puulatvad, elektriliinid, hoonete servad ja inimesed võivad jääda kaadrist välja. Kaadris nähtav tühi ala võib maapinnal olla aktiivne töökoht, harjutusala või kogunemispaik.

See on oluline ka reageerijale. Kui droon näib liikuvat ebaloogiliselt või kõhkleb ühe koha kohal, võib põhjus olla piloodi halb nähtavus, mitte tingimata provokatsioon. Reageerimine peab jääma professionaalseks, isegi kui olukord on häiriv.

Drooni tõrjumiseks tuleb mõista lennuteed

Droon ei jõua objektini juhuslikult alati otse. Piloot otsib sageli avatud koridore, orientiire ja kohti, kus ta säilitab side ning saab seadme asukohta hinnata. Kõrged hooned, tihe mets, metallkonstruktsioonid ja reljeef võivad mõjutada nii raadiosidet kui ka satelliitpositsioneerimist. See tähendab, et drooni nähtud asukoht ei pruugi näidata piloodi asukohta.

Pilooti otsides ei ole mõistlik tormata drooni lennusuunas. Selline tegevus võib viia reageerija eemale inimestest, keda tuleb kaitsta, ning tekitada ohtlikke olukordi liikluses või harjutusalal. Mõistlikum on jälgida drooni suunda, kõrgust, peatuseid ja korduvaid trajektoore ning anda see teave pädevatele isikutele edasi.

Lennutee aitab eristada ka erinevaid olukordi. Juhuslik harrastuslend võib olla lühike, ebakindel ja muutliku kõrgusega. Teadlik vaatlus võib olla süsteemsem: droon peatub kindlates punktides, liigub mööda piire või naaseb samasse piirkonda. Ka siis ei tohi teha lõplikke järeldusi ilma tõenditeta, kuid vaatluse kirjeldus on edasise hindamise jaoks väärtuslik.

Esmane tegevus: kaitse inimesi, kogu fakte

Droonijuhtumi ajal on prioriteet inimeste ohutus. Kui tegevus toimub lasketiirus, koolitusel või muul kontrollitud alal, tuleb juhendaja või vastutava isiku korraldusi järgida kohe. Relvade käsitsemisel tähendab see tavapäraste ohutusreeglite ranget jätkamist: relva ei suunata drooni poole, sõrm püsib päästikust eemal ning laskmine ei ole drooni tõrjevahend.

Praktiline tegevusjärjekord võiks olla järgmine:

  1. Teavita vastutavat isikut ja peata vajadusel tegevus ohutult.
  2. Suuna inimesed varju või siseruumi, kui droon lendab madalalt või tekitab otsest häiringut.
  3. Märgi üles kellaaeg, asukoht, drooni värv, kuju, hinnanguline lennusuund ja nähtavad eripärad.
  4. Salvesta foto või video ainult siis, kui seda saab teha ohutult ning see ei sega evakueerimist või muude turvanõuete täitmist.
  5. Teavita vajadusel politseid või objekti turvateenistust ning anna edasi faktid, mitte oletused.

Hea teade on lühike ja kontrollitav. Näiteks: „Kell 14.20 lendas must nelja propelleriga droon umbes hoonest lõuna pool, liikus ida suunas ja peatus kaks korda puulatvade kohal.” Selline kirjeldus aitab rohkem kui väide, et „keegi luuras”.

Miks omavoliline tõrjumine on halb otsus?

Droonivastased meetmed võivad tunduda lihtsad, kuid nende tagajärjed ei ole lihtsad. Raadioside häirimine võib mõjutada teisi sidevahendeid ja on ilma vajaliku õigusliku aluseta keelatud. Droon võib kaotada juhitavuse, kukkuda inimeste või vara peale ning tekitada lisakahju. Füüsiline sekkumine võib omakorda muuta olukorra ohtlikuks nii reageerijale kui kõrvalistele isikutele.

Eriti selge peab olema üks piir: drooni ei tulistata. Õhku tulistatud lask on ohtlik, laskemoona või rikošeti võimalik teekond ei ole kontrollitav ning ka tabatud drooni kukkumine võib põhjustada raskeid tagajärgi. Tulirelv on mõeldud üksnes seaduses ette nähtud otstarbel ning seda ei kasutata tehnilise häiringu lahendamiseks.

Tõrjevahendid ja nende rakendamine kuuluvad pädevate asutuste ning volitatud spetsialistide vastutusalasse. Objekti omaniku, turvatöötaja, koolitaja või pealtnägija ülesanne on esmalt tagada turvaline olukord, koguda vaatlusteave ja käivitada õige teavitusahel.

Piloodi vaade aitab paremini hinnata riski

Droonipiloodi perspektiivi mõistmine ei tähenda piloodi õigustamist. See aitab vältida kahte levinud viga: iga drooni pidamist vahetuks ründeks ja iga drooni käsitamist kahjutu mänguasjana. Mõlemad äärmused halvendavad otsuseid.

Riskihinnangus tasub küsida kolme asja. Esiteks, mida droon teeb? Teiseks, keda või mida ta võib ohustada? Kolmandaks, kas olukorras on märke tahtlikust ja korduvast tegevusest? Vastused määravad, kas piisab ala tegevuse ajutisest ümberkorraldamisest, tuleb rakendada objekti sisemist turvaprotokolli või on vajalik kiire teavitus ametiasutusele.

Näiteks võib üksik kõrgel lendav droon olla häiriv, kuid mitte otsene oht. Madalalt inimeste kohal lendav droon või lennuvahend, mis segab lasketegevuse ohutut korraldamist, nõuab palju rangemat reaktsiooni. Otsuse aluseks peab olema tegelik oht, mitte pelgalt ärritus.

Koolitus loob ühise tegevuskeele

Drooniohutuse teema puudutab üha enam ka relvaomanikke, laskespordiharrastajaid ja ürituste korraldajaid. Distsiplineeritud tegutsemine, selge käsuliin ja olukorrast täpse info andmine on samad põhimõtted, mis toetavad turvalist relvakäsitsemist. Stressiolukorras ei ole suurim eelis kiirustamine, vaid harjutatud tegevusjärjekord.

Relvexi taktika- ja droonikoolituste väärtus seisnebki selles, et tehniline teadmine seotakse ohutuse, otsustamise ja praktiliste olukordadega. Eesmärk ei ole õpetada inimest omavoliliselt drooni neutraliseerima, vaid aidata tal märgata olulist, hinnata riski ja tegutseda oma rolli ning õiguste piires.

Järgmine kord, kui märkad drooni tundliku ala lähedal, ära alusta küsimusest „kuidas see alla saada?”. Alusta küsimusest „mida piloot näeb, mida droon teeb ja kuidas hoian inimesed praegu turvaliselt?”. Sellest algab kontrollitud ja vastutustundlik tegutsemine.