Enne esimest õhkutõusu ei otsusta kõige rohkem drooni hind ega kaamera kvaliteet, vaid piloodi ettevalmistus. Drooni käitamine tähendab vastutust õhuruumi, inimeste privaatsuse ja maapealse turvalisuse eest. Kui lennuplaan on tehtud, lennuala kontrollitud ja seadme piirangud teada, on lend rahulik, kontrollitud ja eesmärgipärane.

Drooniõpe on eriti kasulik inimesele, kes soovib kasutada mehitamata õhusõidukit töös, kinnisvara või maastiku vaatlusel, ürituste dokumenteerimisel või taktikaliste oskuste arendamisel. Hea piloot ei keskendu ainult sellele, kuidas droon õhku saada. Ta oskab hinnata, millal lend tuleb edasi lükata, millal valida teine lennukoht ja kuidas lõpetada lend enne, kui väikesest kõrvalekaldest saab ohtlik olukord.

Alusta lennu eesmärgist ja drooni kategooriast

Esimene praktiline küsimus on lihtne: mida sa drooniga teha soovid? Siseruumis harjutamine, väikese kaameradrooniga maastiku filmimine ja suurema seadmega tööülesande täitmine nõuavad erinevat ettevalmistust. Seetõttu tuleb enne ostu või lennule minekut vaadata üle nii drooni kaal, tehnilised omadused kui ka selle klassitähis.

Enamik harrastus- ja tavakasutuse lende jääb Euroopa Liidu avatud kategooriasse. See tähendab muu hulgas, et lend toimub üldjuhul piloodi otsenähtavuses, maksimaalne lennukõrgus maapinnast on 120 meetrit ning oht inimestele peab olema võimalikult väike. Avatud kategooria ei tähenda siiski, et lennata võib igal pool ja igal ajal.

Selles kategoorias eristatakse A1-, A2- ja A3-alamkategooriat. A1 võimaldab teatud tingimustel lennata inimeste läheduses, kuid mitte kogunemiste kohal. A2 eeldab suuremat teadmiste taset ja võimaldab kindlatel tingimustel vähendada kaugust kõrvalistest inimestest. A3 on mõeldud lendudeks piirkondades, kus kõrvalisi inimesi ei ole ning asulad, hooned ja puhkealad jäävad piisavalt kaugele.

Õige alamkategooria sõltub alati konkreetsest droonist ja lennuolukorrast. Kui selles tekib kahtlus, ära tee otsust oletuse põhjal. Kontrolli seadme dokumentatsiooni, klassitähist ja kehtivaid nõudeid või küsi juhendajalt nõu.

Registreering ja pädevus enne drooni käitamist

Droonil endal ei ole alati vaja eraldi registreeringut, kuid paljudel juhtudel peab end registreerima käitaja ehk inimene või organisatsioon, kes drooni kasutamise eest vastutab. Registreerimiskohustus tekib tavaliselt siis, kui droon kaalub üle 250 grammi või kui sellel on kaamera või muu andur, millega saab koguda isikuandmeid. Erandiks võivad olla mänguasjadena käsitletavad seadmed.

Käitaja registreerimistunnus tuleb paigaldada droonile nähtavalt ja loetavalt. See on samavõrd oluline kui relvakäsitluses relva omaniku vastutus: seadme kasutaja peab olema tuvastatav ning teadma, milliste reeglite järgi ta tegutseb.

Paljude lendude puhul on nõutud kaugpiloodi pädevus. A1/A3 veebipõhine koolitus ja eksam annavad baasraamistiku, kuid pelgalt tunnistusest ei teki veel head lennuoskust. A2 taseme puhul lisanduvad põhjalikumad teadmised ning iseseisev praktiline harjutamine. Pädevust tõendav dokument peab olema lennu ajal vajadusel kättesaadav.

Ära käsitle koolitust formaalse takistusena. Reeglite mõte on anda piloodile otsustusraamistik olukordadeks, kus telefoniekraanilt ei pruugi ohtu kohe märgata: tuule suuna muutus, läheduses liikuv inimene, ootamatu kopter või sidehäire.

Kontrolli lennuala iga kord uuesti

Sama põld, park või hoone ümbrus ei ole igal päeval sama lennuala. Ajutised piirangud, päästeoperatsioonid, avalikud üritused, lennuväljade lähedus ja riigikaitselised tegevused võivad muuta olukorda kiiresti. Enne iga lendu tuleb kontrollida Eesti ametlikku droonikaarti või muud kehtivat õhuruumiinfot ning veenduda, kas lend on lubatud, piiratud või eeldab kooskõlastust.

Lennuväljade ja kopteriväljakute läheduses tuleb olla eriti tähelepanelik. Mehitamata õhusõiduk ei tohi häirida mehitatud lennuliiklust. Kui märkad või kuuled õhusõidukit, vähenda kohe kõrgust ja vajadusel maandu. Ära eelda, et teine piloot näeb väikest drooni õigel ajal.

Lennuala hinnates vaata lisaks kaardile ka tegelikku keskkonda. Kas läheduses on elektriliine, kõrgeid puid, antenne või metallkonstruktsioone? Kas seal liiguvad jalutajad, lapsed, koerad või jalgratturid? Kas võimaliku hädamaandumise jaoks on olemas vaba ala? Ka tehniliselt lubatud lend võib olla halva riskihinnangu tõttu halb otsus.

Lend algab maapinnal tehtud kontrolliga

Drooniga seotud vahejuhtumid ei alga sageli õhus, vaid kiirustamisest enne starti. Süsteemne lennueelne kontroll võtab mõne minuti ning aitab vältida tühja aku, valesti kinnitatud propelleri või seadistamata koju naasmise kõrguse tõttu tekkivaid probleeme.

Enne õhkutõusu kontrolli vähemalt järgmisi nelja asja:

• drooni, puldi ja telefoni või kuvaekraani akud on piisavalt laetud;
• propellerid, korpus ja kaamera on kahjustusteta ning kinnitused korras;
• asukohateave, kompass ja satelliitside toimivad ning koju naasmise punkt on õige;
• tuul, sademed, nähtavus ja temperatuur sobivad sinu drooni ning oskustasemega.

Määra koju naasmise kõrgus arvestusega, et droon ei sõidaks automaatse tagasilennu ajal vastu puud, masti või hoonet. Samal ajal ei tohi valida põhjendamatult suurt kõrgust, mis viib seadme lähedal asuva õhuruumipiirangu või 120 meetri ülempiiri lähedale.

Kaamera seadistamine on lennuohutusest eraldi ülesanne. Kui pead keset lendu pildi seadeid muutma, väheneb tähelepanu ümbrusele. Sea võimalusel kaadri kvaliteet, salvestus ja ekraani heledus valmis juba enne starti.

Hoia kontrolli, mitte ainult pilti ekraanil

Hea kaader ei ole põhjus kaotada silmside drooniga. Avatud kategoorias peab kaugpiloot üldjuhul hoidma drooni otsenähtavuses, et hinnata selle asendit, lennusuunda ja ohtusid. Ainult ekraani vaatamine võib tekitada petliku turvatunde, sest kaamera näitab kitsast vaatenurka ega edasta alati sügavust või külgtuult.

Lenda varuga. Ära suru akut viimase protsendini, ära tee järske manöövreid inimeste lähedal ega planeeri marsruuti täpselt puude, katuste või veekogu serva kohale. Kui tuul tugevneb või ühendus muutub ebastabiilseks, pöördu tagasi enne, kui automaatsed turvafunktsioonid peavad olukorda lahendama.

Automaatika aitab, kuid ei vabasta pilooti vastutusest. Takistuste tuvastus võib töötada vaid teatud suundades ja piisavas valguses. Peened oksad, juhtmed, klaaspinnad, märg lumi ning madal päike võivad sensoreid eksitada. Samuti võib koju naasmise funktsioon valida tee, mis ei arvesta kõigi kohapealsete takistustega.

Kui lendad koos vaatlejaga, leppige enne kokku selged käsklused. Vaatleja ülesanne ei ole drooni juhtida, vaid jälgida õhuruumi, inimesi ja võimalikke takistusi. Selline tööjaotus on eriti kasulik harjutuslennul või olukorras, kus piloot peab täitma konkreetset ülesannet.

Privaatsus ja kõrvaliste inimeste turvalisus

Kaameraga droon ei ole ainult lennuseade, vaid ka andmekogumise vahend. Väldi inimeste filmimist või pildistamist viisil, mis rikub nende põhjendatud privaatsusootust. Eravalduses lendamiseks küsi vajadusel omaniku luba. Avalikus ruumis ära riputa drooni inimeste kohale ega kasuta seda uudishimulikuks jälgimiseks.

Inimeste kogunemiste kohal lendamine on avatud kategoorias keelatud. Kogunemiseks ei pea olema suur kontsert või spordiüritus. Oluline on, kas inimesed on tihedalt koos ning kas nad saavad drooni võimaliku rikke korral kiiresti ohutusse kohta liikuda.

Kui keegi küsib sinu lennu kohta, vasta rahulikult ja konkreetselt. Selgita, mida sa teed, kui kaua lend kestab ning kuidas oled ohutust arvestanud. Vaenulik suhtumine ei aita pinget vähendada, kuid viisakas ja kindel suhtlus aitab sageli ennetada arusaamatusi.

Harjuta hädaolukordi kontrollitud keskkonnas

Esimene keeruline olukord ei tohiks olla päris tööülesande või olulise filmimise ajal. Harjuta avaras ja kõrvalistest inimestest eemal asuvas kohas madalal kõrgusel starti, täpset maandumist, suunataju taastamist ning drooni tagasitoomist eri kaugustelt. Õpi ära, kuidas sinu seade käitub nõrga GPS-signaali, tuule ja madala aku korral.

Eriti väärtuslik on harjutada olukorda, kus droon on sinust eemal ja tema esiosa on sinu poole. Sellisel hetkel on vasak ja parem juhtimine piloodi vaatepunktist vastupidine ning kogematu kasutaja võib eksida. Rahulikud kordused loovad lihasmälu, mida ei asenda ükski kasutusjuhend.

Relvexi droonikoolitusel saab siduda teoreetilised nõuded praktilise lennuharjutusega. Juhendatud õppes saab küsimustele vastuse enne, mitte pärast eksimust: kuidas hinnata lennuala, seada droon valmis ning teha otsus katkestada lend õigel hetkel.

Pärast maandumist vaata üle aku temperatuur, propellerid ja lennusalvestus. Pane kirja tähelepanekud tuule, side kvaliteedi ja aku tegeliku kestuse kohta. Nii muutub iga lend järgmise lennu ettevalmistuseks ning drooni käitamine areneb juhuslikust proovimisest teadlikuks oskuseks.